Читать книгу Õnneteraapia - Matthew Quick - Страница 3

Jah, ma usun tõepoolest õnnelikke lõppe, sest kohtan neid iga päev, kui väljun keldrist, lükkan pea ja käed prügikotist läbi, et mu torso oleks kilesse mässitud ja ma higistaksin rohkem, ning lähen jooksma. Püüan viieteistkümne kilomeetri pikkuse jooksuringi alati päikeseloojangu aega sobitada, et kümnetunnine treeningpäev lõpeks lääne suunal Knight’s Parki mänguväljakutest möödumisega, kus mängisin väiksena pesapalli ja jalgpalli.

Kui läbi pargi jooksen, vaatan üles, et näha, mida on päeval mulle ette kuulutada.

Kui päike on pilve taga, leian alati midagi positiivset, mis innustab edasi üritama, sest ma tean, et kuigi kõik võib tunduda praegu sünge, tuleb naine peagi mu juurde tagasi.Valgeid ja halle pilvetupse ümbritseva valgusjoone vaatamine annab lausa särtsu. (Seda efekti on võimalik kunstlikult tekitada, kui hoida kätt põlevast pirnist mõne sentimeetri jagu eemal ja jälgida silmadega käe kontuurjooni, kuni silmanägemine sootuks kaob, seda küll ajutiselt.) Pilvi on valus vaadata, aga see aitab, nagu kõik muugi, mis teeb haiget. Nii et ma pean jooksma, ja kui juba kopsudes kõrvetab, seljas pistab nagu noaga, jalalihased muutuvad kõvaks ja lõtv kõhunahk võdiseb, tunnen, et olen tolleks päevaks oma patud lunastanud ja et ehk on Jumalal piisavalt hea meel mind pisut aidata, sest küllap ta näitas just seepärast mulle tervelt nädal aega nii huvitavaid pilvi.

Olen võtnud üle kahekümne kilo alla sellest peale, kui mu naine soovis hingamisruumi, ja mu ema ütleb, et peagi olen samas kaalus nagu keskkooliski, kui mängisin esindusmeeskonnas jalgpalli, ning sama palju kaalusin ma ka siis, kui kohtusin Nikkiga ja võib-olla pahandasid teda hoopis need kilod, mis ma meie viieaastase abielu jooksul juurde võtsin. Küll tema alles üllatub, kui näeb lahusoleku aja lõpus, et olen nii heas vormis!

Kui päikeseloojangu ajal pilvi pole, nagu eile, ja ma vaatan üles taeva poole, tungib mulle pähe oranž ja pimestav valgus, ent see on peaaegu sama hea, sest kõrvetab ja jätab mulje, et kõik on jumalik.

Kui jooksen, teesklen alati, et sörgin Nikki poole, ja see tekitab tunde, et tema nägemiseni jääb aega üha vähemaks.