Читать книгу Eesti rahvanali - Matthias Johann Eisen - Страница 36

V. Põrgu

85. Muhu Tähve põrgus käik.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Muhu Tähve pole mõnel päeval mõisa teole läinud. Tähve kutsutud mõisa.

Mõisas valitseja pärima: "Noh Tähve, miks teole ei tulnud?"

Tähve vasta: "Mära tegi kodu varsa!"

Valitseja: "Kus see vars on?"

Tähve: "Vilu ilm vedas tagasi!"

Valitseja: "Mine ete põrgu!"

Tähve tulnud mõisast koju. Ei läinud kolmel nädalilgi teole. Küll saadetud Tähvele järele, aga Tähve peitnud ennast eest ära.

Viimaks läinud Tähve ühel päeval ilma kutsumata mõisa.

Valitseja pahaselt küsima: "Kus sa lontrus mul seni vedelesid?"

Tähve vasta: "Käisin põrgus!"

Valitseja küsima: "Noh, mis seal ka näha oli?"

Tähve jälle: "Mis seal paremaks oli! Kel siin ilmas hea, sel kua seal. Saksad hirvitavad katlas, vaesed talupojad veavad seitsme penikoorma takka tamme pakkusid alla!"

Valitseja uuesti küsima: "Kui suur see katel oli?"

Tähve: "Nii suur kui Kärte Mardi pudru pada!"

Valitseja: "Kui suur see pudru pada on?"

Tähve: "Nii suur, et seitsme hobuse tõllaga võib sees ümber pöörda.

86. Tuli lahti.

Korra tukkunud palaval suisel ajal palju inimesi kirikus.

Korraga hüüdnud õpetaja jutluse ajal õieti valjusti: "Tuli lahti!"

Tukkujad ärganud, karanud püsti, vaadanud kohkudes ümber.

Õpetaja aga rääkinud edasi: "Tuli on tõesti lahti! Põrgu põleb!"

87. Kõrtsmikud põrgus.

J. Lilienbach Rakverest.

Kaks kõrtsmiku saanud põrgus teine teisega kokku.

Üks kohe teiselt küsima: "Mis pärast sina siin oled."

Teine: "Mina andsin väga kuhjaga mõedud."

Esimene: "Mina jätsin küll alati vaja, aga olen ka siin."

88. Taevas ja põrgu.

J. Kuuse Anijalt.

Rannamehed läinud vanal ajal Tallinna. Päike tõusnud parajalt, kui mehed Lasnamäelt alla sõitnud.

Üks ütelnud: "Linn särab ja hiilgab nagu taevariik!"

Linnas saanud mees aga nahatäie peksa.

Teisel päeval linnast välja sõites vaadanud mees Lasnamäelt veel tagasi ja ütelnud: "Juba nähikse põrgut maha jäävat."

89. Rannamehe põrgu.

J. Ploompuu Kuusalust.

Rannamees kiitnud: "Ega seal põrgus niiväga palav olegi! Esite on vähe harjumata, aga pärast, kui inimene sellega ära õpib, võib julgesti hüüda: "Mats, viska veel leili!"