Читать книгу Eesti rahvanali - Matthias Johann Eisen - Страница 38

B. Inimene ja elu

VII. Sündimine ja ristimine

98. Hiidlase kätki küsimine.

T. Viedemann Koselt.

Hiidlane istunud pulmapäeva õhtul söömalaua taga. Küsinud: "Isa, kus meie va lapse kätki on?"

Isa vasta: "Mis sa nüüd sellega teed? Seda ei ole kodugi! See on teises peres!"

Peigmees vasta: "Olen nüüd naesemees. Eks maja asjad pea ikka kodu olema!"

99. Kaksteistkümmend kätkit.

J. Ekemann Tapalt.

Mees kosinud enesele nooriku.

Kuu pärast olnud noorikul laps.

Mees läinud linna, ostnud sealt 12 kätkit. Arvanud, et naine igas kuus ühe lapse saab.

Oodanud kuu, ei kedagi. Odanud teise, ka ei ühtegi. Oodanud kolmandama, ikka üksainus laps.

Mees vihastanud. Kihutanud naise minema. Jäänud lapsega ja 12 kätkiga maha.

100. Pulmad jäivad hiljaks.

J. Kurgan Kurnalt.

Võrulase noorikul olnud kolm kuud pärast pulme poisikene.

Teised küsima: "Kudas varrud nii vara tulivad?"

Mees vasta: "Varrud tulivad ikka õigel ajal, aga pulmad jäivad hiljaks."

101. Ei ole veel sündinud.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra läinud Saare Mats õpetaja juurde lapse sündimise aru viima.

Õpetaja küsima: "Kui vana laps on? Mill ta sündis?"

Mats vasta: "Ta es ole veel sündinud!"

Õpetaja jälle: "Mis sa muidu siis tulid?"

Mats vasta: "Jah, naesed hakkasivad ju vett soojutama ja pahna vedama. Ju ta nüüd selle aja sees sündinud on!"

102. Koera pojad.

J. Nau Kogulast.

Korra kuulnud Pöide taat tuas öösel haledat niuksumist. Taat arvama, et naisel laps sündinud. Hommikul kohe jootude vasta valmistamine käsil.

Teised küsima, mis taat teeb. Taat vastu, et jootude vastu valmistab.

Teised naeravad ja käsivad seda vaatama minna, kelle jootusid valmistatakse.

Taat läheb. Vaatab, vaatab: nurgas koera pojad!

103. Eks võinud homseks jääda.

J. J. Kala Voorust.

Saarlase naisel sündinud öösel laps.

Naine sundinud meest kohe läbi metsa ämmamoori otsima minema.

Mees vasta puiklema: "Eks see terve asi võinud homseks jääda. Pian ma nüüd pimedas läbi padriku minema. Peksa jalad vastu kiva ää. Pealegi metsas veel hundid!"

104. Nurgas lutikad.

A. Ploompuu.

Poluvärnik läinud õpetaja juurde. Õpetaja küsima, mis asja.

Mees vasta: "Pai õpetaja herra! Tulin last kirjutama."

Õpetaja küsima: "Kas siis naene nurgavoodis on?"

Mees vasta: "Ei ole nurgaga voodis! Naene voodiga kesk tuba, nurgas on lutikad!"

105. Jukk.

J. P. Sõggel Kaarlist.

Tuhalaane mees läinud õpetaja juurde lapse nime üles kirjujama.

Õpetaja küsima: "Mis lapse nimi saab?"

Tuhalaane mees hakkab meelde tuletama: "Jukk, - Jukk, - üks Jukk ta ikka oli! Noh pange Jukk kirja!"

106. Pange kirja.

Mees läinud õpetaja juurde lapse nime üles kirjutama. Unustanud aga purjus peaga lapse mitu nime ära.

Õpetaja nime küsima.

Mees vasta: "Kes pagan neid teab. Mul varru pea otsas! Pange kirja, mis tahate?"

Ei aidanud, õpetaja ajanud varrupea oma teed ja käskinud kedagi teist tulla nime üles andma, kel varrupead otsas ei ole!

107. Sõnakas mees.

J. Ploompuu Kuusalust.

Korra toonud randlased lapse ristimisele. Kõik olnud ju ristimise vasta valmis, kui korraga leitud, et laps olnud koju unustatud.

Ei keegi julge õpetajale lugu avaldama minna.

Viimaks üteldud ühele: "Mats, sa oled va sõnakas mees! Mine ja puhele asja õpetaja herrale!"

Mats läinud. Ütelnud: "Mes tuhat tulimane pergel! Unust lapse koo!"

108. Jäi õue hoost kinni hoidma.

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra toonud Hiiu Mats lapse õpetaja juurde ristimisele.

Õpetaja küsinud, mis Matsil asja.

"Mis asjaks olla? Tõin lapse herra juurde ristimisele!" vastanud Mats.

"Kus laps on?" küsinud õpetaja.

"Küll ta tuleb kat varsti tuppa. Jäi õue hoost kinni hoidma."

"Aga, armas mees, kas laps siis ju nii vana on ja alles ristimata!" ütelnud õpetaja.

"On juba katt, kolm rugi lõikust sest saadik mööda, kui pojukene kolmeaastaseks sai!" kostnud Mats rahulikult.

109. Tahab ära põgeneda.

P. Rootslane Võnnust.

Korra viinud hiidlane lapse õpetaja juurde ristida.

Õpetaja küsinud, kus laps on. Mees läinud last õuest sisse tooma.

Laps oli seni aega vankrilt maha kukunud.

Mees kohe hüüdma: "Näe hullu, tahab ristimise eest ära põgeneda!"

110. Mis väeti märkab.

M. Rekkaro Raikülast.

Mees läinud lapse ristimise pärast õpetaja juurde.

Õpetaja küsima: "Kui vana laps on?"

Mees vasta: "Mihklipäeva õhtul sündis teine; ma pole rehkendanud, kui vana ta on."

Õpetaja raputanud pead ja ütelnud: "Ai ai, kui vana, juba seitsmekuune! Kas sa ennem ei võinud ristimisele tuua?"

Mees vasta: "Mis väeti ristimisest märkab! On vanem, siis ehk mäletab vanas ias, kudas teda ristiti."

111. Ei tea, kui vana.

J. Rootslane Võnnust.

Korra viinud hiidlased lapse õpetaja juurde ristida.

Õpetaja küsinud, kui vana laps olla.

Hiidlase naine vastanud: "Kolm aastat tagasi, siis sai laps Jaakupäeva aegu 12 aastat vanaks, kui vana ta praegu, ei või ma teada!"

112. Isa silmad, ema nina.

J. Ratas V. Löevest.

Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naisel last ei olnud. Lubanud naese merde ära uputada.

Korra olnud hiidlane kottu ära. Naine saanud kogemata öökulli kätte.

Nüüd hea nõuu peetud. Naine kutsunud külast vanaema, mähkinud öökulli ilusasti riiete sisse.

Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist rääkida: "Tule, vaata, naisel laps!"

Mehel hea meel: "Kus ta eige on?"

Vanaema: "Tule, vaata, sängis naise kaenlas!"

Mees vaatab: "Jah, õige tubli poiss küll; isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned."

Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naine öökulli lahti.

Kull lennanud aknast välja oma teed.

Mees seda nähes hüüdma: "Oh sa armuline aeg, küll on see aga õnnis laps, üsna lennates läheb taeva!"

113. Tüdrukuid tagasi.

D. Pruhl Metsikust.

Tüdruk läinud Peterburki teenima. Aasta pärast tulnud pisikese pojaga tagasi.

Ema tütrega taplema.

Tütar sõnuma: "Ema on hull! Kes seda enne on kuulnud, et tüdrukuid Peterburist tagasi tulnud!"

114. Metsast tuli.

M. Rekkaro Raikülast.

Tüdruk viinud oma lapse õpetaja juurde ristida.

Õpetaja küsinud: "Kellega sull laps oli?"

Tüdruk vasta: "Ei mina tea, kes ta oli. Metsast tuli ja metsa läks!"

115. Jõin sealt, kust poiss jõi.

M. Polikarpus V. Pornusest.

Ema küsinud tütre käest: "Kust sa selle lapse said?"

Tütar vasta: "Jõin sealt, kust poiss jõi. Oligi käes!"

116. Õndsast mehest järele jäänud.

J. Ratas V. Lõevest.

Võhma naesel (Saarlasel) olnud kolm aastat pärast mehe surma laps.

Naine kutsutud Mustjala kiriku juurde. Õpetaja hakanud naist noomima.

Naine vasta: "Pole siin rääkida ühtigi! See on mulle õndsast mehest päranduseks järele jäänud!"