Читать книгу Paanikahäire minu moodi - Merike Tuulik - Страница 6

Väga palju on spekuleeritud ning vaieldud selle üle, mis ikkagi põhjustab paanikahäire ning kuidas seda kõige paremini ravida.

Kõige sagedamini olen kuulnud, et paanikahoo kutsub esile aju keemiline ebatasakaal ning, et seda on kõige parem ravida tablettidega!

On ka arvamusi, et paanikahoog on tingitud sinu sees olevatest mahasurutud emotsioonidest.

Arvan siiski, ja seda näitab ka minu kogemus, et paanikahäire tekib inimesel, kellel on nii füüsiline kui vaimne väsimus.

Seda kinnitavad ka tuntud arsti dr. Weekes uuringud. (http://www.adavic.org.au)

Kui keha või meeled on väsinud, muutub inimene väga tundlikuks väliste mõjude suhtes, see omakorda mõjutab närvisüsteemi. Nii tekivad mõtted, mis on kui kiirrongid ning ongi käes järjekordne paanikahoog. Mida rohkem inimene muretseb, seda tundlikumaks ta muutub, seda rohkem tekib tunne, et midagi on tõsiselt valesti ja sa oledki keerises sees! Sealt välja tulek nõuab pühendumist ja usku iseenesesse.

Usun, et oma tundeid ei tohi endasse sulgeda. Aga neid tuleb väljendada inimlikul viisil. See tähendab, et peab valima sobiva eneseväljendusviisi. Eestis armastatakse tihti ennast teiste peal välja elada. Et on hea, kui rikud teise inimese tuju ära. Oh, kus läks kergemaks. Nagu ma eespool mainisin: kõik asjad ja sündmused on omavahel seotud. Kõik tuleb sulle endale tagasi, aga võimendatult. See on katseeksituse meetodil kindlaks tehtud ja kui sa ainult oskad tähele panna, siis veendud, et mul on õigus! Oleme ju inimesed, suudame mõelda ja leida lahendusi nii, et teised haiget ei saa. Sa võid alati valida parema tee. Ja lõppkokkuvõttes hindad sa ennast tänu sellele kõrgemalt.

Nii tekib positiivne emotsioon ja see on ju alati hea.

Niisiis, kuhu me jäimegi? Sissepeidetud emotsioonid… igaühel on need olemas, aga miks siis kõik inimesed ei kannata tänu nendele paanikahoogude all?

Asi on selles, kuidas me töötleme pingetest tekkinud mõtteid. See, kuidas me neisse mõtetesse suhtume ja mis me nende mõtetega edasi teeme, kui nad kord juba tekkinud on. Selles ongi vahe, miks ühel inimesel tekib paanikahoog ja miks teisel ei teki.

Situatsioon: rong sõidab ja jääb äkki kahe jaama vahel seisma! Paanikahäirega inimesel käivitub järgmine mehhanism:

RONGIS KINNI = PIIRATUD LIIKUMISVABADUS=> ABI POLE => PAANIKA

Teine inimene võtab asja selliselt:

Hm, noh lahe nali. Mis siis ikka, las ta olla.

PAANIKAHOOG on inimese mõttetegevuse tulemus. Tema reaktsioon hirmumõttele

MÕTE=> EMOTSIOON=> PAANIKA

Hirmu ja segaduse tsükkel muutub tasapisi paanikahäireks! Tunded ja mõtted on häiritud. Miski ei ole enam endine!

Dr. Weekes näitas oma katsetes, kui lihtne on inimesel FOOBIA tekkimine, kui ta on pideva hirmu all!

Näiteks kerge ärevuse tekkimine inimesel, kes istub autos liiklusummikus, võib ajapikku muutuda hirmuks ja ängistuseks, mille tulemus võib olla hoopis laiaulatuslikum: HIRM AUTOSÕIDU ees.

Raskematel juhtudel on inimesel kaitstud tunne vaid oma koduseinte vahel.

Hirmu all inimene peab õppima, kuidas hirmule mitte lisada uut hirmu. Kuidas saavutada tasakaalu?

Rahu saavutamine tundub võimatu, kuna hirm seisab risti ees! Ning see teeb inimesele paranemise raskeks.

ARUSAAMINE see on VÕTI vabadusele.

Niisiis :

Faas 1 – Kasutades ÜHE MÕTTE tehnikat, vabaned mõne hetkega paanikahoost.

Enne võtte selgitamist peab mõistma, kuidas paanikahoog toimib. Siis oled sa võimeline aru saama ja rakendama abinõusid paremini.

PAANIKAHOOG tekib kõrgendatud ÄREVUSE staadiumis. Kuigi ärevus ja paanika on väga ebameeldivad tunded, ei ole nad mingil määral eluohtlikud. Üks müüt paanikahoo kohta, mis ongi sulaselge müüt, on selline: Paanikahoog võib välja viia eluohtliku seisundini. Hm, vale.