Читать книгу Kaardimaja - Michael Dobbs - Страница 2

Miski pole igavene. Ei naer, iha ega elu ise. Pole igavene. Seega võtame olemasolevast viimast.

Miks raisata elu sobiva hauakirja otsimisele? „Meenutame armastusega”. Kel peale poolearuliste on see pea kohale raiutud? Sentimentaalne soga. Vaatame tõsiasjadele silma, elu on nullsummamäng, kus võitjad ja kaotajad otsustame poliitika abil. Meeldigu see või mitte, aga me kõik kuulume mängijate sekka.

„Kõigi poolt austatud”. Veel üks monumentaalne ägin. Mitte minu hauakivil. Mitte austus ei motiveeri inimest, vaid hirm; nii ehitatakse impeeriume ja algatatakse revolutsioone. See on suurmeeste saladus. Kui keegi kardab, et lömastate ja hävitate ta, järgneb alati austus. Loomalik hirm on joobnustav, kaasahaarav, vabastav. Alati austusest tugevam.

Alati.