Читать книгу Hinge saatus - Michael Newton - Страница 11

Viimasest juhtumist võib jääda mulje, et kui lahkunud hing on armastatud inimestega kontakti saavutanud, läheb ta edasi vaimuilma ega võta enam vaevaks meie läheduses viibida. On inimesi, kes ei taju hinge kohalolekut kohe pärast surma, vaid alles hiljem. Elavad, kes on jõudnud oma leinas vastuvõtlikumasse staadiumi, leiavad lohutust teadmisest, et armastatud olendid valvavad neid ikka. Ometi on ka neid, kes ei märka midagi.

Hinged ei jäta meid kergesti maha. Üks viis, kuidas hinged inimestega kontakti saavad, on mällu jäänud ümbritsevad olud. Niisugune kontakt on mõjus nende inimeste puhul, kelle meeled on suletud kõigile teistele vaimse suhtlemise meetoditele. Järgnev juhtum selgitab just seda meetodit. Minu klient, naine, kelle nimi viimases elus oli Nancy, suri ootamatult ajurabandusse, olles kolmkümmend kaheksa aastat Charles’iga abielus olnud. Tema mees oli eitamise ja vihastaadiumi vahele kinni jäänud ning hoidis oma emotsioone sedavõrd tagasi, et ei suutnud vastu võtta ei sõprade ega elukutselise nõustaja abi. Ta oli insener ja tema valdavalt analüütiline mõistus keeldus spirituaalsest lähenemisest kaotusele, pidades seda ebateaduslikuks.

Nancy hing oli püüdnud mitu kuud pärast surma abikaasaga mitmel moel kontakti saada. Charles’i stoiline loomus oli ehitanud mehe ümber nii tugeva müüri, et too ei olnud naise surmast saadik õigupoolest tõeliselt nutnudki. Et seda takistust ületada, otsustas Nancy jõuda meheni haistmismeele kaudu, võttes ühendust mõlemale tuttavate olude abil. Hinged kasutavad ka meeleorganeid, et täiendada suhtlemist alateadvusega. Nancy otsustas Charles’iga kontakti saavutamiseks kasutada oma aeda, nimelt üht roosipõõsast.

8. juhtum

Dr N: Miks sa arvad, et Charles tajub aia kaudu sinu kohalolekut?

H: Sest ta teab, et ma armastasin oma aeda. Tema jaoks olid minu taimed “võta-või-jäta” juhtum. Ta teadis, et ma nautisin aeda, kuid tema jaoks oli aiatöö lihtsalt raske füüsiline töö. Ausalt öeldes aitas ta mind aias väga vähe. Tal oli liiga palju tegemist oma masinate projekteerimisega.

Dr N: Seega ei pannud ta sinu tööd aias üldse tähele?

H: Ainult siis, kui ma tema tähelepanu millelegi juhtisin. Minu lemmikuks oli valge roosipõõsas eesukse juures; iga kord, kui ma sealt mõne oksa lõikasin, lehvitasin sellega Charles’i nina all, öeldes, et kui see magus lõhn talle mingit mõju ei avalda, siis pole tema hinges mingit romantikat. Me naersime sageli selle üle, sest Charles oli tegelikult väga õrn armastaja, kuigi see ei paistnud välja. Et seda teemat vältida, õrritas ta mind, lausudes pahuralt: “Need on valged roosid, mulle meeldivad punased.”

Dr N: Kuidas sa siis viisid täide oma roosidega seotud plaani, andmaks Charles’ile teada, et oled elus ja tema juures?

H: Minu roosipõõsas kuivas pärast mu surma ära, sest ei saanud enam tähelepanu. Tegelikult oli kogu mu aed väga halvas seisus, sest Charles ei suutnud sellega toime tulla. Ühel nädalalõpul kõndis ta tuimalt aias ringi ja astus rooside juurde, mis kuulusid meie naabritele. Ta tundis roosilõhna. Seda ma ootasingi ja liikusin kiiresti tema meelde. Ta mõtles minu peale ja vaatas mu kuivanud roosipõõsast.

Dr N: Kas sa lõid tema meeles kujutise roosipõõsast?

H: (ohkab) Ei, alguses poleks ta sellest aru saanud. Charles saab aru tööriistadest. Alustasin sellest, et panin ta kujutlema labidat ja kaevamist. Siis libisesime üle minu roosipõõsale ja linna aianduskauplusele, kust sellist kraami saab. Charles võttis autovõtmed.

Dr N: Kas sa sundisid teda auto juurde minema ja aianduskauplusse sõitma?

H: (naeratades) Selleks oli püsivust vaja, aga ma sain hakkama.

Dr N: Mida sa seejärel tegid?

H: Kaupluses käis Charles tükk aega ringi, enne kui suutsin ta rooside juurde viia. Seal olid ainult punased roosid ja see sobis talle. Suunasin tema meelde mõtte valgest värvist ja siis küsis ta müüjalt, kas valgeid roose ka on. Talle vastati, et ainult punased on veel alles jäänud. Charles tallas mu mõtted jalge alla, ostis suure punase roosi poti ja käskis müüjal see meie maja juurde toimetada, sest ta ei tahtnud autot mullaseks teha.

Dr N: Mida see “mõtete jalge alla tallamine” tähendab?

H: Stressis inimesed muutuvad kärsituks ja langevad tagasi väljakujunenud mõttemudelitesse. Charles’i jaoks oli roosi tavapärane värvus punane. Selline on tema mõttemall. Kuna poes ei olnud hetkel valgeid roose, siis ei tahtnud mu abikaasa selle asjaga rohkem tegelda.

Dr N: Kas see tähendab, et Charles blokeeris vastuolulised kujutlused, mis tekkisid tema teadlike mõtete ja selle vahel, mida sina tema alateadvusse projitseerisid?

H: Jah, pealegi on minu abikaasa mu surmast väga kurnatud.

Dr N: Kas punased roosid ei sobi sinu eesmärgi saavutamiseks sama hästi?

H: (kategooriliselt) Ei. Seejärel suunasin oma energia Sabinele, naisele, keda ma tundsin ja kes seda poodi pidas. Ta oli mu matusel ja teadis, et ma armastan valgeid roose.

Dr N: Ma ei saa aru, kuhu see välja jõuab, Nancy. Valgeid roose ei olnud. Charles ostis punase roosi ja läks koju. Kas sulle sellest ei piisa?

H: (naerab minu üle) Ah neid mehi küll! Valge roos olen mina. Järgmisel hommikul sõitis Sabine ise meie maja juurde ja tõi suure valge roosi poti. Ta ütles mu mehele, et sai selle teisest aianduspoest ja et mina oleksin just seda tahtnud. Seejärel jättis ta Charles’i segaduses meie sissesõidutee äärde seisma. Charles viis valge roosi augu äärde, mille oli kaevanud minu vana roosipõõsa asemele, ja seisatas. Roosiõied puudutasid ta nägu. Ta tundis nende lõhna – aga kõige tähtsam oli see, et valge värv ja roosilõhn segunesid. (kliendi silmadesse ilmusid pisarad, kui ta seda hetke meenutas)

Dr N: (tasasel häälel) Sa selgitad kõike väga hästi, palun jätka.

H: Charles … ta tajus lõpuks mu kohalolekut … nüüd suunasin ma oma energia ühtlaselt tema keha ümber, see hõlmas ka roosi. Ma tahtsin, et ta tunneks ühtaegu valgete rooside lõhna ja minu olemust selles energiaväljas.

Dr N: Kas see toimis?

H: (pehmelt) Lõpuks laskus ta augu kõrvale põlvili, surudes roose vastu nägu. Charles nõrkes ja nuttis kaua, mina aga hoidsin teda. Kui see mööda sai, siis ta teadis, et olen ikka veel temaga.