Читать книгу Hinge saatus - Michael Newton - Страница 9

Peamisi viise, kuidas hiljuti lahkunud hing jõuab armastatud inimesteni, on unenäoseisundi kasutamine. Lein, mis on vallanud teadvuse, tõugatakse une ajal meie mõtetes ajutiselt esikohalt. Isegi rahutu une puhul on alateadvus nüüd avatum ja vastuvõtlikum. Kahjuks ei pane leinaja sageli ärgates oma unenägu kirja, ehkki see võis sisaldada tema jaoks sõnumit, ning unustab selle. Unes nähtud pildid ja sümbolid kas ei tähendanud tema jaoks tol hetkel midagi või heitis inimene nähtu kõrvale kui oma soovunelma, näiteks unenäo, kus ta oli koos kadunuga.

Enne kui jätkame, tahaksin rääkida unenägudest üldiselt. Minu erialased kogemused unenägudest pärinevad klientidelt, kes hüpnoosiseisundis selgitavad, kuidas nad vaimolenditena kasutavad uneseisundit elavate inimesteni jõudmiseks. Vaimud valivad unenäostseene väga hoolikalt. Olen jõudnud järeldusele, et enamik unenägusid ei ole sügavad. Vaadates uuesti läbi erinevaid unenägemise kohta kirjutatud tekste, avastasin, et isegi paljud vastava ala spetsialistid usuvad, nagu oleks paljud öö jooksul nähtud unenäod lihtsalt segaselt absurdsed ja esile kutsutud meid päeva jooksul vallanud muljetest. Kui meel läbib une erinevaid tsükleid, lasevad närviimpulsid ajul lõdvestuda.

Jagan unenäod kolme rühma ning üks neist on majapidamise puhastamise seisund. Mõnikord kerkivad öösel pinnale hulkuvad päevased mõtted ja need pühitakse ajust välja kui sõnamulin. Me ei saa omistada neile mingit tähendust, sest seda pole. Teiselt poolt teame kõik, et unenägemisel on ka tähenduslik külg. Selle seisundi jagan ma kaheks – probleemide lahendamiseks ja vaimseks osaks, mida eristab teineteisest vaid peenike joon. On inimesi, keda on unenägudes hoiatatud mõne tulevikusündmuse eest. Unenäod võivad muuta meie teadvusseisundit.

Üks stressirikkamaid perioode elus on lein, kui haigus on meilt viinud armastatud inimese – meie arvates igaveseks. Ainus kergendus rõhuva leina ajal tuleb magades. Heidame ängistuses voodisse ja ärgates tunneme endiselt valu, kuid vahepeale jääb mõistatus. Mõni hommik võib meile tuua hea mõtte, mida alustuseks ette võtta, et kaotusega toime tulla. Probleemide lahendamine unenäos on mentaalse inkubatsiooni protsess, mis toimib, sest unenäopildid näitavad meile teed edasi. Kas need nägemused tulevad kuskilt mujalt või meist endast? Kui unenägu muutub vaimseks, on meid tõenäoliselt külastanud unenäopunujad, et olla meile meie emotsionaalses ahastuses toeks.

Vaimsetes unenägudes osalevad meie teejuhid, õpetajad ja sugulashinged, kes on meile sõnumitoojatena lahenduste leidmisel abiks. Me ei pea kedagi leinama, et sel moel abi saada. Vaimsete unenägude sigrimigris meenuvad meile ka kogemused teistes füüsilistes ja mentaalsetes maailmades, kaasa arvatud vaimuilm. Kui paljud on näinud unes, et suudavad lennata või ujuda hõlpsasti vee all? Koos mõne klientiga olen avastanud, et need müütilised mälestused sisaldavad informatsiooni eludest, mida on elatud mõistuslike lendavate või veeolenditena teistel planeetidel. Sageli annavad seda liiki unenäod meile metafoorse võtme, mis avab mõne ukse, et saaksime võrrelda oma eelmisi elusid praegusega. Meie surematu hing ei muutu kehasid vahetades kuigi palju, nii et need võrdlused ei olegi väga veidrad. Mõned meie suurimad ilmutused saabuvad katkendlikes unenägudes sündmustest, kohtadest ja käitumismudelitest, mis on pärit meie kogemustest enne oma praegusesse kehasse asumist.

Esimeses peatükis mainisin põgusalt vaimuilmas toimuvat ettevalmistuskursust, kus käime enne uude ellu astumist. Seda hinge ülesannet on käsitletud põhjalikult minu esimeses raamatus, kuid mainin seda ka siin, sest see kogemus on meie unenägude seisukohalt oluline. See kursus on ette nähtud tulevikus kohatavate inimeste ja toimuvate sündmuste äratundmiseks. Kui valmistume kehastumiseks, näitab õpetaja meile meie uue elulepingu tähtsamaid seiku. Selle õppetunni lahutamatuks osaks on kohtumine ja suhtlemine oma grupist ja ka teistest gruppidest pärit hingedega, kes jagavad meiega meie uut elu.

Mälestused sellest ettevalmistuskursusest võivad tungida meie unenägudesse, et süüdata lamp meeleheite pimeduses, eriti kui oleme kaotanud oma elus väga tähtsa sugulashinge. Jung ütles: “Unenägudes kehastuvad allasurutud soovid ja hirmud, kuid neis võivad avalduda ka vaieldamatud tõed, mis pole illusioonid ega metsikud fantaasiad.” Mõnikord esitatakse need tõed metafoorilise mosaiikmõistatusena ning nad avalduvad meie unenägudes arhetüüpsete kujunditena. Unenäo sümbolid on kultuuriliselt üldkasutatavad ja unenägude seletajad ei ole selle eelarvamuse suhtes immuunsed. Iga inimene peaks unenäo tähenduse väljaselgitamisel kasutama oma intuitsiooni.

Austraalia aborigeenid, kelle kultuur on rohkem kui kümme tuhat aastat pikk, usuvad, et uneaeg on objektiivse tegelikkuse mõttes reaalne. Unenägu tajutakse sageli sama reaalsena nagu mõnd ärkvelolekuaegset kogemust. Vaimuilmas viibiva hinge jaoks kestab alati olevik, olenemata sellest, kui kaua ta on füüsiliselt elust eemal olnud. Inimene, keda sa armastad, tahab, et sa teaksid, et tema reaalsuseks on olevik. Kuidas aitab armastav hing sind seda näha ja tunda su unenäos?

5. juhtum

Minu selle juhtumi klient on just surnud 1935. aastal New York City’s kopsupõletikku. Ta oli kolmekümnendate eluaastate algusesse jõudnud noor naine, kes kasvas üles väikeses Kesk-Lääne linnas ja tuli täisealiseks saades New Yorki. Sylvia tahtis lohutada oma üksikuks jäänud ema, sest tema surm oli ootamatu.

Dr N: Kas sa lähed kohe pärast surma vaimuilma?

H: Ei, ei lähe. Ma pean hüvasti jätma oma emaga, nii et tahan jääda mõneks ajaks Maa lähedusse, kuni ema sõnumit mõistab.

Dr N: Kas on veel keegi, keda sa tahaksid näha, enne kui ema juurde lähed?

H:(kõhkleb, seejärel lausub käheda häälega) Jah, mu vana sõber … tema nimi on Phil … ma lähen kõigepealt tema juurde …

Dr N: (leebelt) Ma mõistan. Kas sa armastasid Phili?

H: (paus) Jah, aga me ei olnud abielus … ma … tahan teda lihtsalt veelkord puudutada. Ma ei võta temaga tegelikult ühendust, sest ta magab sügavalt ega näe und. Ma ei saa kauaks jääda, sest tahan jõuda ema juurde enne, kui ta minu kohta uudiseid kuuleb.

Dr N: Ega sa Phili juures liialt ei kiirusta? Miks sa ei oota ära sobivat unenägu, et talle sõnum jätta?

H: (kindlalt) Phil pole aastaid minu ellu kuulunud. Andusin talle, kui olime mõlemad noored. Vaevalt ta üldse enam minu peale mõtleb … ja … noh … unenäos minu otsa sattuda … ta ei pruugi sõnumit kätte saada. Sellest on küllalt, kui ma jätan praegu ainult energeetilise jälje, sest vaimuilmas saame me taas kokku.

Dr N: Kas sa lähed pärast Phili juurest lahkumist oma ema juurde?

H: Jah, ma alustan tõsisemat mõtete abil suhtlemist, kui ta on veel ärkvel, kuid ma ei jõua kuhugi. Ta on nii kurb. Mu ema on ahastuses, et ta ei ole minu voodi kõrval.

Dr N: Milliseid meetodeid sa seni oled proovinud?

H: Ma suunan oma mõtteid oranžikaskollase valgusega nagu küünlaleek ja paigutan selle valguse tema pea ümber, saates talle armastavaid mõtteid. Sellest ei ole kasu. Ta ei taju, et olen tema juures. Ma lähen unenäkku.

Dr N: Hästi, Sylvia, räägi mulle sellest täpsemalt. Palun ütle kõigepealt, kas sa võtad ühe oma ema unenägudest või lood ise uue unenäo.

H: Ma ei oska veel kuigi hästi unenägusid luua. Mul on palju lihtsam võtta mõni tema unenägu, et sellesse siseneda, saavutada märksa loomulikum kontakt ning siis unenäos osaleda. Ma tahan, et ta teaks – see olen just mina selles unenäos.

Dr N: Tore, räägi nüüd mulle, kuidas sa seda teed.

H: Esimesed paar unenägu ei sobi. Üks on liiga segane ja absurdne. Teine on tükike varasemast elust, aga ilma minuta. Lõpuks on ta unenäos, kus kõnnib üksi põldudel minu maja lähedal. Selles unenäos ei ole ta kurb. Ma ei ole veel surnud.

Dr N: Miks see unenägu hea on, Sylvia, sind ju ei ole seal?

H: (naerab minu üle) Noh, kas sa siis ei kuulagi – ma lähen sujuvalt sellesse unenäkku.

Dr N: Kas sa suudad muuta unenäopilti, et sinna siseneda?

H: Loomulikult, ma astun unenäkku põllu teisest servast, sobitades oma energiamustrid ema mõtetega. Projitseerin enda kujutise sellisena, nagu ta mind viimati nägi. Tulen aeglaselt üle põllu, et ta saaks minu kohalolekuga harjuda. Lehvitan ja naeratan talle ning astun siis tema juurde. Me kallistame, seejärel saadan tema magavasse kehasse noorendavat energiat.

Dr N: Ja mida see sinu emale teeb?

H: See pilt on tõusnud minu ema kõrgemale teadvusetasandile. Ma tahan kindel olla, et ta ärgates seda unenägu mäletab.

Dr N: Kuidas sa saad kindel olla, et ta ei pea seda unenägu lihtsalt oma igatsuse projektsiooniks ega heida kõrvale kui midagi ebareaalset?

H: Elava unenäo mõju on väga suur. Kui mu ema ärkab, on tal meeles elav mälestus maastikust koos minuga ja ta oletab, et viibin tema juures. Peagi on mälestus niivõrd reaalne, et ta on selles kindel.

Dr N: Sylvia, kas unenäopilt liigub alateadvusest teadlikku reaalsusse seepärast, et sa tegid energia ülekande?

H: Jah, tegemist on filtreerimisprotsessiga, ma jätkan energialainete saatmist temasse ka järgnevatel päevadel, kuni ta hakkab minu lahkumist tunnistama. Ma tahan panna teda uskuma, et olen ikka veel osa temast ja et see on alati nii.

Kui pöörduda tagasi magava Phili juurde, siis oli selge, et Sylvia ei kavatsenud jääda kauaks mehe teadvusetusse meelde oma tundeid avaldama. Ajulainete sügavas deltastaadiumis, kus silmad ei liigu kiiresti, ei ole unenägusid. REM-uni, mida nimetatakse ka paradoksaalseks uneks, on palju kergem ja seetõttu aktiivsem uneseisund, mis tekib enamasti une varastes ja lõpustaadiumides. Järgmises juhtumis jõutakse unenägijani unenägude vahel, oletatavasti seetõttu, et REM-uni kestab.

Unenäopunujad hinged, kellega olen kokku puutunud, sisenevad unenägudesse kahe olulise erinevusega.

1. Unenäo muutmine. Osav hing siseneb magaja meelde ja muudab juba olemasolevat toimuvat unenägu. Ma nimetan seda tehnikat vahelekirjutamiseks; vaimud lülituvad näitlejatena etenduvasse näitemängu, nii et unenägija ei ole teadlik käsikirja omavolilisest muutmisest. Seda tegi Sylvia oma emaga. Ta ootas sobivat unenägu, et siseneda ja sujuvalt sobituda. Nii raske kui see meetod ka ei tundu, on selge, et teine protseduur on keerukam.

2. Unenäo loomine. Sel juhul peab hing algusest peale looma uue unenäo ja kuduma tähendust omavatest piltidest koosneva unenäomustri, mis sobib tema eesmärgiga. Unenägija meeles stseenide loomise või muutmise eesmärgiks on sõnumi edasiandmine. Ma pean seda teenimise ja armastuse aktiks. Kui unenägu ei sisendata oskuslikult, nii et see omandab tähenduse, magab unenägija edasi ja hommikul ärgates mäletab unenäost ainult üksikuid fragmente või üldse mitte midagi.

Et selgitada, kuidas kasutatakse tervendamiseks unenäo loomist, toon näiteks V tasandi hinge, kelle nimi tema viimases elus oli Bud. Bud sai surma 1942. aastal ühes II maailmasõja lahingus. Selles juhtumis näeb und Walt, Budi ellujäänud vend. Bud on vilunud unenäopunuja. Pärast surma lahinguväljal naasis ta koju vaimuilma, et valmistada ette tõhus meetod Walti trööstimiseks. See on üks neist juhtumitest, mis lasksid mul heita sügavama pilgu unenäopunujate delikaatsetele ühendumismeetoditele, mida nad on võimelised magavate inimeste juures kasutama. Selles kokkuvõtlikult edastatud juhtumis räägib minu klient unenäotehnikatest, mida talle õpetas tema teejuht Axinar.

6. juhtum

Dr N: Kuidas sa kavatsed oma venna leina leevendada, kui oled vaimuilma tagasi pöördunud?

H: Axinar õpetas mulle üht väga tõhusat meetodit. See on väga delikaatne, sest me oleme koos Walti teisikuga.

Dr N: Sa mõtled seda osa Walti energiast, mis jäi vaimuilma, kui ta Maal kehastus?

H: Jah, Walt ja mina kuulume samasse hingegruppi. Ma alustan sellest, et võtan ühendust temast eraldi oleva loomusega siin, et suhelda lähemalt Walti valgusega Maal.

Dr N: Palun selgita seda.

H: Ma hõljun kohta, kuhu Walti siia jäänud energia on kinnitunud, ja segunen sellega põgusalt. Nii saan Walti energia täpse jäljendi salvestada. Meie vahel on niikuinii telepaatiline side, kuid ma tahan meie võnkeid veel tugevamini ühtlustada, kui tema juurde jõuan.

Dr N: Miks sa tahad endaga kaasa võtta täiesti täpse Walti energiamudeli, kui tagasi Maale lähed?

H: Et saavutada tugevam ühendus unenägudega, mida ma loon.

Dr N: Aga miks Walti enda teine pool ei saa temaga sinu asemel Maa peal suhelda?

H: (teravalt) See ei toimi hästi. See pole muud kui iseendaga rääkimine. See ei mõju, eriti magades. See on fiasko.

Dr N: Olgu, sul on Walti täpne energiamudel kaasas. Mis toimub, kui sa lähed tema magava keha juurde?

H: Ta viskleb unes küljelt küljele ja kannatab tõsiselt selle pärast, et mind tapeti. Axinar õpetas mind tegutsema unenägude vahel, sest ta ise sooritab energiaülekandeid hästi.

Dr N: Sa tegutsed unenägude vahepeal?

H: Jah, nii saan ma jätta sõnumeid mõlemale poole kahte erinevasse unenäkku ja seejärel need ühendada, et saavutada suurem vastuvõtlikkus. Kuna mul on Walti täpne energiamudel, pääsen kergesti tema meelde, et oma energia paika panna. Pärast minu külaskäiku kasvab kahest esimesest unenäost hilinenud reaktsioonina välja kolmas unenägu. Walt näeb meid kehast eraldi olevatena jälle koos. Ta ei tunne ära vaimuilma, kuid nende ahvatlevate mälestuste aktiveerimine on talle toeks.

Märkus: Mõnes kultuuris, näiteks Tiibeti müstikute hulgas, usutakse, et inimene tunneb vaimuilmas ära midagi füüsilise paradiisi sarnast, ja seda peetakse unenägude loomulikuks osaks.

Dr N: Millised olid sinu loodud unenäod?

H: Walt oli minust kolm aastat vanem, kuid lastena mängisime me alatihti koos. Muutus tuli siis, kui ta sai kolmteist, mitte sellepärast, et me poleks vendadena lähedased olnud, teda hakkasid lihtsalt omavanused poisid rohkem huvitama ja mina jäin kõrvale. Ühel päeval kiikus Walt koos sõpradega puuoksa külge seotud köiega tiigi kohal meie maja lähedal. Mina vaatasin sealsamas lähedal pealt. Teised poisid kiikusid esimestena ja kukutasid end köie otsast tiiki. Nad pidasid juba veesõda, kui Walt võttis liiga suure hoo ja lõi pea vastu teist oksa kõvasti ära. Vette kukkudes oli ta peaaegu teadvusetu. Poisid ei näinud tema kukkumist. Ma hüppasin tiiki ja hoidsin tema pead üleval, hüüdes ise appi. Hiljem kaldal istudes vaatas Walt mulle uimasena otsa ja lausus: “Aitäh, et mind päästsid, semu.” Ma arvasin, et olen nüüd nende klubi liige, aga juba mõni nädal hiljem ei võtnud nad mind kampa palli mängima. Tundsin end reedetuna, et Walt meie eest ei seisnud. Mängu ajal lendas pall põõsastesse ja nad ei leidnud seda enam. Mina leidsin õhtul palli ja peitsin lauta. Olime pärit vaestest peredest ja see katkestas mängu mõneks ajaks, kuni üks poistest sai sünnipäevaks uue palli.

Dr N: Millise sõnumi sa tahtsid Waltile edastada?

H: Ma tahtsin näidata kahte asja. Ma tahtsin, et mu vend näeks, kuidas ma tiigi kaldal nutan, hoides tema veritsevat pead põlvedel; et talle meenuks, mida me teineteisele ütlesime, kui ta jälle rahulikult hingata sai. Teisele unenäole pallist lisasin ma lõpu, milles viisin Walti lauta, kus pall ikka veel peidus oli. Ütlesin Waltile, et olen talle andestanud kogu halvakspanu, mis meie koos elatud aja jooksul ette on tulnud. Ma tahan, et ta teaks – ma olen alati temaga, meie omavaheline kiindumus ei saa surra. Ta teab seda, kui läheb vanasse lauta palli otsima.

Dr N: Kas Walt peab pärast sinu külaskäiku seda kõike veel unes nägema?

H: (naerab) See pole vajalik, kui talle meenub ärgates palli asukoht. Walt mäletas, mida ma talle sisendasin. Kui ta läks vanasse lauta ja leidis palli, sai ta sõnumist aru. See andis Waltile veidi meelerahu.

Unenäosümboolika esineb ajus paljudel tasanditel, mõned neist tasanditest on abstraktsed, mõned emotsionaalsed. Selle juhtumi unenäod, mis hõlmasid kogemuslikku fantaasiat, elavdasid vendade tugevaid mälestusi teatud ajahetkest. Ühinemist tulevikus näidati Waltile kolmandas, üsna segases unenäos, kus mõlemad hinged olid taas vaimuilmas õnnelikult koos.

Võttis üsna palju aega, enne kui leidsin arenenud hinge, keda oli õpetanud unenäomeister; minu arvates sobib 6. juhtumi Axinarile selline tiitel. Nagu kõigi vaimsete tehnikate puhul, nii on ka nende keerukate oskuste omandamiseks mõnel hingel rohkem kalduvusi kui teisel. 6. juhtumi puhul ei loonud Bud lihtsalt Walti meeles järjestikusi unenäopilte, vaid kasutas keerukamat tehnikat, et siduda unenäopildid oma venna jaoks keskse armastuse ja toetuse teemaga. Lõpuks võttis Bud abiks oma kohaloleku füüsilise tõendi, peidetud palli. Ma ei tee sugugi liiga Sylviale 5. juhtumist, sest ta sisenes väga edukalt oma ema unenäkku, et teda ilma unenägu häirimata rahustada. 6. juhtum demonstreeris rohkem vaimset kunstilisust.