Читать книгу Vee tõeline jõud - Ольга Бутакова - Страница 10

Paraku ei paku meie veetrassid vajaliku kvaliteediga vett. Isegi pärast korduvat puhastamist sisaldab see endiselt mitmesuguseid lisandeid, mida ei saa nimetada kasulikuks. Sellepärast ongi alati soovitatud kraanivett keeta, mitte mingil juhul juua seda „toorelt”. See võib selgitada kuumade jookide – tee ja kohvi – populaarsust. Kuna keedetud vesi ei maitse eriti hästi, siis tuleb seda maitsestada. Kuid keedetud vesi pole samuti lahendus, sest ka see pole kuigi kasulik. Jah, keemise ajal sureb enamik patogeenseid mikroorganisme, kuid anorgaanilisi lisandeid sel viisil eemaldada ei saa ja tegelikult võivad need olla kahjulikumad kui mõni üksik bakter. Näiteks jäävad vette raskemetallid ja mitmesugused naftaderivaadid. Inimesele kasulikud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad sadestuvad seevastu edukalt teekannu seintele. Aga just need on meie jaoks väga vajalikud. Ja veel üks ebameeldiv probleem: kloreeritud kraanivee keetmine põhjustab keemisprotsessi ajal kloroformi teket, see on sissejooduna äärmiselt kahjulik. Meid päästab vaid tõsiasi, et selle aine kontsentratsioon keedetud vees on madal. Kuid pidev keedetud vee tarbimine põhjustab halba tervist ja mõnel juhul põie, jämesoole, pärasoole, kõhunäärme ja isegi aju onkoloogilisi haigusi.

KEEDETUD VESI EI OLE TÄIESTI PUHAS EGA KAHJUTU!