Читать книгу Džentelmenid - Paavo Kivine - Страница 5

ALEX: Max, oled sa kunagi mõelnud, miks naised valetavad?

MAX: Kuule, ega ei ole. Nii igapäevane asi, mis sa seal veel arutad.

ALEX: Eks ta ole. Ega ju ei mõtle, miks vesi on märg.

MAX: Jah. Nii kord juba on ja nii jääb.

ALEX: Karta küll.

MAX: Ei no kindlasti!

ALEX: Teinekord siiski häirib.

MAX: Märg? Inglast?

ALEX: Ei, naine. See tema valetamine.

MAX: Jaa. Seda muidugi. Eriti, kui ise oled läbinisti aus.

ALEX: Vahel lõikab kohe nagu noaga.

MAX: Miks ta ei lõika! Mõtled: pagan, miks mina nii ei oska?

ALEX: Enamasti kannatad aga ära. Kuigi ei peaks.

MAX: Ega ei peaks küll. Muidu ehk veel… Aga ta kannab ju sinu nime!

ALEX: Jah, kõik läheb ju sinu kraesse. Su maine! See pole enam miski kriket.

MAX: Eks ole! Ma valetan ise, kui vaja. Mis suuvoodrit mul selleks tarvis?

ALEX: Mehel on valetamine põhimõtte küsimus. Mees valetab ainult seda, mida on mõtet valetada.

MAX: Aga naised täiesti mõttetult, täiesti mõttetult… Noh, ütleme nagu… nagu sajaks vihma. Muudkui kallab ja kallab ja kallab, aga miks – mine võta kinni.

ALEX: Mõnikord on kohe kahju. Näed, et inimesel on käes suurepärase vale materjal. Et sellest võiks missuguse loo kokku keerata, aga tema…

MAX: … aga tema oskab ikka kõik ära käkkida!

ALEX: Räägivad seal omavahel. Üks kiitleb: Minu mees reisib koledasti ringi, ta on käinud juba viies maailmajaos! Pane tähele, teine peab siis tingimata lisama: Aga minu mees kümnes!

MAX: Üks ütleb: Meil on kõige uuem BMW.! Ja kus teine põrutab kohe: Aga meil on koguni WC!

MAX: Peaasi, et kogemata kombel pooltki sõna tõtt suust välja ei tuleks.

(Paus.)

MAX: Võta või see vanuse värk. No ma ei tea, mis tähtsust sihukesel asjal üldse peaks olema? Aastake siia või sinna…

ALEX: Selge see, et vanemaks saades jääb sul midagi vähemaks. Midagi ebaolulist. Aga mõistust tuleb ju juurde! Vähemalt peaks tulema.

MAX: Muidugi. Aga kust nemad seda tunnevad?

ALEX: See-eest kortsud on käega katsuda.

MAX: Mõistus… Ah, ärme hakka jälle otsast peale. Nii ära tüüdanud.

ALEX: Muidugi on penss väiksem kui palk. Aga no kuule, ta on sul vähemasti kindlalt käes… Mees iseasi.

MAX: Ei mehe peale ülearu loota või. Kui just ära ei jookse, siis ära sureb kindlasti varem.

ALEX: Nii et võta aga penss ja pea naeru. Kulud pole ju ka enam need, mis nooremast peast. Ainult juuksevärv ja telefoniarved. Ei mina tea, mis nad sest vanusest kardavad?

MAX: Oota, oota, see päris laul neil alles algab, kui varsti selgub, et nad kõik on sündinud eelmisel aastatuhandel. Viimane kui üks! Katsu siis valetada. Kujutad ette?

ALEX: Ho-ho-hoo! Vaat see on ooper! Kuule, see vist ongi see nende maailmalõpp.

(Paus.)

ALEX: Kui nüüd arutada, mispärast nad valetavad, siis üks põhjus on kindlasti see, et naisterahva organism lihtsalt ei kannata tõtt välja.

MAX: Muidugi. Kui ikka oled valega ära harjunud, oled sellest nii-öelda läbi imbunud, eks siis lööb sõnake tõtt nagu nuiaga pähe küll.

ALEX: Ma toon näite. Meil käis eile torulukksepp. Küsis pärast juua. Noh, mul naine toob, mees joob – ja kus teeb näo, vaata, et hakkab surema. Mis selgus: naine oli andnud puhast vett! Sedasi töömeest narrida… Naiste valetamisega on täpselt sama: oled kord pihta hakanud, siis pane aga surmani. Muidu viib tõde tervise.

MAX: Noh, eks ole meestegi tõekannatamisel piirid. Ütleme näiteks kui Inglismaa kaotab.

ALEX: Mis ei saa olla tõsi.

MAX: Isegi kui numbrid näitavad.

ALEX: Näidaku või kümme korda järjest…

MAX: … ikka on selline asi vale…

ALEX: … mis me siis veel naistest räägime…

MAX: … kel on jumala ükskõik, võidab see Inglismaa või kaotab.

(Paus.)

MAX: Üks asi paneb mind alati imestama: kust nad küll aru saavad, kui sina teinekord kah nagu… natuke proovid?

ALEX: No kuule, proff võtab asjaarmastaja iga kell vahele.

MAX: Aga missugune pahandus!

ALEX: Oh-oh-hoo! Ilmotsata!.. Kuigi sinu vale polegi ju teab mis vale. On lähemalt vaadates – kuidas seda nüüd täpsemalt öeldagi? – on mitte kogu tõde. Ehk kujundlikult öeldes: sa paned jutule niipalju valet sekka, et tõde ikka koos seisaks. Nagu sisepoliitikas.

MAX: Eks ta ju sisepoliitika olegi. Perepoliitika.

ALEX: Aga vaevalt saad oma süütu asjakesega maha, kui juba vaatab teine sind, pea viltu, nagu vana vares vihmaussi. Küsib: Mis, oled haige või?

MAX: No kurat! Kui oled enda arust viimase välja pannud! Kui sul pole enam absoluutselt mingeid reserve.

ALEX: Ütledki hädaga: jah, ega hea olla küll ei ole, vist on isegi väike palavik. Tunned, justkui oleksid milleski süüdi.

MAX: Milles? Vaat see just viha teebki! Et oleksid justkui süüdi, kuigi tegelikult ei ole.

ALEX: Sa ei mõelnud ju midagi halba. See võis sul olla lihtsalt vale vale pärast. Kunstiline vale. Muinasjutt!

MAX: Muidugi! Nagu vennad Grimmid! Looming. Mida tuleks hinnata, üheskoos nautida…

ALEX: Eks ta naudibki. Sinu santi seisu. Ja haarab initsiatiivi. Kannab mängu sinu värava alla.

MAX: Mitte ei tea, kuidas see neil alati õnnestub! Samal ajal kui sina tunned oma valenatukese pärast sellist hingepiina et…

ALEX: … et mõtled esimese hooga: oh, olgu see viimane kord! Selline loll nõrkusehoog. Pärast läheb muidugi üle.

MAX: Õige ruttu läheb üle. Mis mees sa muidu oled!

ALEX: Vahe, Max, on selles, et sina omast arust arvad, et mängid ka mingit mängu. Aga tema teab, et ta juhib mängu. See on, mis lootuse võtab.

MAX: Jah, masendab. Kui näed, et sinu loominguline etteaste jääb mitte ilus, vaid resultaadis vastase omale alla…

(Paus.)

ALEX: Üldiselt valetavad mehed käsu peale. Siis, kui sind on selleks ametisse pandud.

MAX: Jah. Advokaadid. Ajakirjanikud. Tennise joonekohtunikud.

ALEX: Meeletult rasked ametid. Sest kas neil endil süda sees ei valuta? Valutab, aga kannatavad ära, sest see valu vähemasti kompenseeritakse. Rahaliselt, ma mõtlen.

MAX: Aga naised valetavad täiesti ilma rahata.

ALEX: Mehele on valetamine sündmus. Ta valmistub selleks.

MAX: Muidugi. Võtad selleks kohe rohkem aega. Ei lähegi enne koju, kui vale on valmis.

ALEX: Mingu aega või hommikuni.

MAX: Enamasti lähebki.

ALEX: Võtad asja tõsiselt. Pead sõpradega nõu, kuulad teiste kogemusi. Õpid vigadest.

MAX: Lihvid teksti. Harjutad. Võtad veel koduukse taga materjali läbi. Närveerid.

ALEX: Muretsed, kas kõik sai ikka küllalt hea. Kes siis oma naisele viletsat valet tahab pakkuda?

MAX: Nii nõudlikule publikule – mitte iial. Väga ohtlik!

ALEX: Tahad, et su vale näeks hea välja ja mis peaasi – oleks usutav.

MAX: Täpipealt nagu kunst. Mis ma siis kogu aeg räägin! Ma ütleksin koguni: su vale on traagiline kunst.

ALEX: Ja su läbikukkumine on niisama traagiline kui kunstnikul.

MAX: Kuigi sind ei vilistata välja, vaid lihtsalt jäetakse välja.

ALEX: No ma ei tea… Mida saab nõuda ühelt mehelt, kes on selles kunstis ikkagi asjaarmastaja?

MAX: Aga tahab ka anda oma parima!

ALEX: Naised võiksid seda mõista. Mitte tahta mehelt võimatut.

MAX: Jah. Tehku vähemalt nägu, et usuvad. Valetagu kas või!

ALEX: Jah… Nagu sul valetades enda huvid mängus oleksid.

MAX: Noo? Kelle siis veel?

ALEX: Naise loomulikult! Mees valetab ju ainult naise enda pärast. Sellepärast, et ta teda armastab.

MAX: Oota! Kas sa siin natuke?..

ALEX: Mitte põrmugi, mitte põrmugi! Sest vaata. Ütleme, oled öö läbi ära olnud. Mis sa koju tulles naisele ütled? Kas nii, nagu asi oli? Jätkub sul tõesti südant, et talle täit tõtt rääkida? Ise oled niigi kurb, kas tahad teda ka veel kurvastada? Ei, kui oled ikka mees, siis valeta talle, nagu vähegi oskad. See on õilis vale.

MAX: Just! Pealegi kui tõde on nii julm, et vaevalt ise välja kannatad. Mis seal veel naisest rääkida!

ALEX: Muidugi. Kaotada kaartidega kogu kuuteenistus ühe õhtuga – no tapab ikka ära küll.

(Paus.)

ALEX: Jah, mees mõtleb valetades esmajoones teisele, aga naine iseendale.

MAX: Tema sul mõtleb… Instinkt! See on neil puhas instinkt.

ALEX: Tuleb mingi uue riidetükiga koju, ja endal kohe vale varrukast võtta: Mõtle, maksis ainult viissada! Su professionaalne silm ütleb muidugi ära: valetab, vähemalt kolm korda nii palju. No ütle, mis mõtet on siin valetada? Kas mees sellises situatsioonis valetaks?

MAX: Mitte iial. Mees ostab viiesajase piibu, aga sõbrale ütleb külmalt: viis tuhat!

ALEX: Sest mehel on eneseväärikust. Aga naine on lolli peaga mingi asja eest üle maksnud ja katsub siis valega asja päästa.

MAX: Ega ma ei ütle, mõnikord oled tõesti väljapääsmatus situatsioonis. Tead ise kindlalt, et ei valeta, sest sul pole mingit põhjust valetada, aga tunne on täpselt niisugune, nagu valetaksid. Näiteks kui olid jäänud sekretäriga ületunnitööd tegema.

ALEX: Ja nii ütledki naisele?

MAX: Ja nii ütlengi naisele.

ALEX: Ja tahad, et naine usub ka?

MAX: Tahan. Sest punkt üks: see on puhas tõde. Punkt kaks: see on ülelaekumine perekonna büdžetti. Tunne oma mehe üle uhkust, naine!

ALEX: Aga mis tuleb välja – justkui nagu ei tunneks kumbki?

MAX: Nojah, naine, sellest saan ma veel aru. Aga mis kõige kuradim: tagantjärele ei suuda ise ka uskuda, et ületunde tegid. Mõtled: issand jumal, ei või olla! Mis on minuga lahti? Äkki haigus kallal? Mingid refleksid nässus? Hormoonid petavad?.. Vaat misukesi kurbi lugusid võib juhtuda…

ALEX: … kui lähed puhta tõega turule. Vaata, noor sõber, minu meelest võib kõigile natuke valetada. Ja mõnele isegi peab. Kõigile, välja arvatud ämmale.

MAX: Jah, temale tuleb öelda tõtt. Ilma igasuguste ilustusteta. On ära teeninud. Las näeb, kui õiglase väimehe on saanud.

ALEX: Ja mõtleb järele, mis kraami on ise sulle vastu sokutanud. Las häbeneb!

MAX: Tema sul häbeneb… Miks ta tütre pulmadeks üleni valgesse pakkis? Sitsid, satsid, lehvid, möllud – kurat, ei leia inimest seest üles! Kas üks aus inimene teeb sihukest maskeraadi, kui ta kaup on priima?

ALEX: Vaheküsimus: oled sina kuulnud, et mõni pärast poole sõnagagi vabandaks? Või kauba tagasi võtaks?

MAX: Ja-ah! Kui näeb, et oled juba kord nii loll olnud, peab sind kõiges muus veel lollimaks! Kellab üle linna, misukese tola otsa ta tütar kukkus.

ALEX: Aga kui lähed kompensatsiooniks kusagilt midagi paremat otsima, siis alles kuuled.

MAX: Näiteks, et su sekretär olla liiga noor ja näha liiga hea välja.

ALEX: No mis tähendab liiga hea?

MAX: Liiga hea oleks siis, kui mul oleks tuba seesuguseid täis!

ALEX: Liiga hea… Ma kord kohe küsisin ämmalt: armuline maadam, kui te turult liha ostate, kas teid väga huvitab, kui hea südamega see lehm oli? Või kui palju oli tal aru sarvede vahel? Igatahes mitte liiga palju, kui lasi end maha tappa. Mind, armuline, huvitab isiklikult küll ainult see, kuidas liha välja näeb, kas see on ka küllalt värske! Ütlesin kohe julmalt nii. Las saab aru!

MAX: Ja tema? Sai aru?

ALEX: Ei tea… Küsis, mis lihahinnad olid, ja pani täie auruga turule.

(Paus.)

ALEX: Jah, need naiste valed…

MAX: Ütlevad sulle täiesti külmalt, et olid neli tundi juuksuri juures. Et end sinu jaoks ilusaks teha.

ALEX: Ja-ah, või sinu jaoks!

MAX: Et olid kolm tundi supermarketis. Perele nädalaks toitu ostmas.

ALEX: Kuula nüüd – toitu! Kes see kreeme ja lõhnaõlisid sööb?

MAX: Et nad olid keeltekursustel…

ALEX: … jõusaalis…

MAX: … liiklusõnnetust pealt vaatamas…

ALEX: … ületunnitööd tegemas.

MAX: Ja sul ei ole mitte kuskilt kinni võtta!

ALEX: Nii räigeid valesid ei saagi üks mees vaidlustada. See alandab.

MAX: Aga kui sa ei vaidlusta, annab see neile ainult hoogu juurde.

ALEX: Kui mees valetab, siis on see peaaegu alati hädavale. Nagu hädakaitse, mille eest seadus ei luba karistada.

MAX: Vastupidi, kiita tuleks.

(Ilmub Näitsik.)

ALEX: Aga naiste vale on otsast lõpuni üksainus pealetung. Võta ükstaskõik mis! Nad värvivad juukseid ja kannavad parukaid…

MAX: … vahetavad kolm korda päevas riideid…

ALEX: … kasutavad kunstrindu, kunstripsmeid…

MAX: … kõrvarõngaid, nabarõngaid. Võõpavad üle terve silmnäo…

ALEX: … kaotavad vedelikega ära loomuliku ihulõhna…

MAX: … no täielik kurjategijate repertuaar!

ALEX: Mees pandaks üheainsa sellise võtte eest trellide taha.

(Näitsik lahkub.)

MAX: Aga naine tuleb kõigest puhtana välja. Nagu sitasitikas hobusepabulast.

ALEX: Sellepärast nad muudavadki abielludes perekonnanime.

MAX: Loomulikult! Et jälgi kaotada. Allilma võte.

ALEX: Mõned on koguni nii nahaalsed, et ei muudagi.

MAX: Nii kuradi ülbed!

ALEX: Elizabeth Taylor. Kuninganna Kleopatra.

MAX: Kui palju mehi läbi laristasid – kõik ühe ja sellesama nime all.

ALEX: Karistamatuse sündroom!

MAX: Mehed… mehed ei saa iial niimoodi valetada!

ALEX: Mehed lähevad tõe eest tuleriidale. Võta Giordano Bruno.

MAX: Mõnikord naised ka, ainult et vale eest. Võta Jeanne d’Arc. Endal lööb juba taguotsa alt leek välja, aga ikka valetab, et on mees.

(Paus.)

ALEX: On üks asi, mida mehed iial ei tee: see, et nad valetaksid midagi oma naise kohta.

MAX: Mehed on nii peenetundelised, et ei võta oma naist jutukski.

ALEX: Või kui juhtuvadki võtma, siis kiidavad teist pigem üle.

MAX: Kõvasti rohkem, kui asi väärt. Ho-hoo! Aga kui jälle situatsioon nõuab, ütlevad nii, et silm ka ei pilgu: mul ei olegi naist!

ALEX: Aga naised? Näiteks seltskonnas? Minu mees on seal üks peateemasid!

MAX: Minu mees on niisugune ja minu mees on naasugune. Üks ütleb, et tema mees ei oska absoluutselt mitte midagi, aga teine peab kohe üle trumpama, et tema mees oskab veel palju vähem.

ALEX: Lausa võistlus käib, kellel on kodus suurem idioot.

MAX: Või siis jälle vastupidi: üks hoopleb, kui palju tema mees teenib. Aga teisel teenib muidugi kohe kümme korda rohkem. Kurat, kui maksuamet seda kuuleks!

ALEX: Ja kuidas see sinu huve kahjustab! Kord jooksevad kõik sinult laenama ja teinekord ära loodagi, et keegi sulle laenab.

ALEX: Vahel mõtled, et neil ei ole moraali olemaski. Et nad ei teagi, mis asi see on.

MAX: Paistab küll. Seda paadumust on võimatu muuga seletada.

ALEX: Ütled talle, et sukasilm jookseb – missugune paanika!

MAX: Aga ütled talle, et nüüd sa küll valetad – ja vaata, ei tee teine teist nägugi.

ALEX: Ma ükskord küsisin, kas ta üldse teab, mis tähendab sõna M-O-R-A-A-L.

MAX: No ja…?

ALEX: Jaa, just nii ta küsiski, et mis see veel on? Uut sorti pesupulber või? Ütles, et kui mul on pere, lapsed, mees, töö, sõbrannad ja nii edasi – mis ma selle moraaliga veel teen?.. Sa kujuta ette!

MAX: Või mis ta selle moraaliga veel teeb? No on… Sa ikka ütlesid talle, et moraal on see, kui ei valeta? Või kui valetad, siis vähemasti tuled omadega puhtalt välja.

ALEX: Loomulikult! Moraal on puhas nimi maailma silmis, kuidas ka asjalood muidu ei oleks. Aga eks räägi, siis alles kuuled Ütleb sulle täiesti külmalt: Moraal on see, et mu lastel on kõht täis ja riie seljas. Ja punkt!

MAX: No näed! Pere, lapsed… Kas mul ei ole pere ja lapsed? Aga ei, kõik raskemad asjad ikka meeste kaela! Kõik need asjad, mis ainult paljast moraalist koosnevadki – poliitika, sport, äri… Kus sa karvavõrdki ei või valetada…

ALEX: … ilma et kohe vahele ei lendaks.

MAX: Vaat seal toogu ainuüksi mehed end ohvriks.

ALEX: Ja sellepärast me suremegi varem ära.

KOOS: Naised…