Читать книгу Nõid annab nõu. Loodusravi ja traditsioonilised loitsud - Pille Pettai - Страница 10

„KAITSE“ – MIS SEE ON?

Püüame selles raamatus anda lihtsaid ja arusaadavaid vaatenurki meid ümbritsevatele salapärastele ilmingutele. Kõike seda saab muidugi tõlgendada ka keerulisemalt ja teaduslikumalt (ka maagia on teadus!), aga jääme siin selle kõige maisema variandi juurde, fikseerime, kuidas maagia toimib praktilises elus.

Igal inimesel on tema isiklik kaitse juba sündides kaasas, aga see ei käi sugugi mitte tiibade sahinal, sõna „kaitseingel“ on pigem metafoor. Teatavasti on inglid inimsilmale nähtamatud ning kui me väidame, et nägime inglit, siis tegelikult me ei tea, keda või mida me nägime. Enamasti oleme harjunud nimetama ingliks lahkunud lähedase hinge, kes meid kaitsmas on, aga lahkunud hing ei ole kaugeltki mitte ingel.

Nii et alustame sellest teadmisest, et „kaitseingel“ on kokkuleppeline märksõna, mis sümboliseerib kõiki meid kaitsvaid jõude. Need jõud võivad olla väga erinevad. Kõigepealt neli elementi: tuli, vesi, maa ja õhk, päris paljudel inimestel on kaitseks üks neist elementidest. Kui inimese kaitseks on tuli, siis sobivad talle tulega seotud rituaalid, veekaitse puhul veerituaalid, maakaitse puhul on abi maast, õhukaitse puhul tuulest.

Vahel on kaitseks kilbid – see on väga tugev kaitseliik. Kilp on jõud, mis asub teid ähvardava õnnetuse ette: vahel, kui olete ohtlikus olukorras, puhkemas on tüli, juhtumas õnnetus, läheb ootamatult see kõik teist mööda – sest teid kaitses kilp. Mitte ingel ei pannud kätt vahele, vaid tekkis energia, mis ohu kõrvale viis. Vahel on see kilp tagasipõrkega ja hoobi saab hoopis see, kes teadlikult tahtis teile halba teha.

Kuidas kilp tekib ja mis see täpsemalt on, seda ma seletada ei oska. Igasuguse kaitse saab inimene kaasa juba sündides, elu jooksul võib see täieneda mõne surnu või kunstlikult loodud kaitsega. Ning me ei peagi seda mehhanismi peensusteni teadma. Piisab teadmisest, et see on olemas ja oleme tänulikud võimaluse üle seda vajadusel parandada.

Aga kõige sagedasem variant on muidugi surnute ja suguvõsa kaitse. See ei tähenda kaugeltki mitte seda, et surnute hinged kuskil teie läheduses hõljuvad, vaid see on energia, millel on mälu ja soov teid kaitsta. See on sageli kombineeritud mingi teise jõuga ja läbi selle saab kasutada kilpi, tulemüüri või mingit muud vahendit. Huvitav, millegipärast on nii, et kõige tugevamad kaitsjad on just need, kes eluajal meist eriti ei hoolinud või hoopis maha jätsid. Teispoolsuses on teistsugused arusaamad ja lahkunu näeb suures plaanis enda poolt tehtut. Küllap sellepärast on just paljud hoolimatud vanemad oma hüljatud laste kindlad kaitsjad.

Enamasti on selline kaitse suguvõsasisene ja kaitsja teie veresugulane. Aga vahel on ta ka endine abikaasa või keegi kunagine sõber, hingesugulane. Kaitsjaks olemine ei tähenda kaugeltki mitte, et lahkunu hing oleks kuhugi kinni jäänud. Hingedel on alati vaba liikumise võimalus ning jutt, et nad „kinni võivad jääda“, on alusetu. Kinni jäävad hoopis lahendamata probleemid.

Mõnel inimesel on kaitse otse jumalatelt. See on võimas kaitse, mis iseenesest välistab kõik halva. Sellistel inimestel on elu tavaliselt lihtne, muresid ja õnnetusi juhtub neil harva ja kõigest saavad nad kergelt üle, kõik ettevõtmised laabuvad libedalt, suhted on peaaegu alati rahulikud kõigi ümbritsevate inimestega.

Nõidadel on sageli Maaema kaitse. Neil võib olla ka kellegi teise nõia või maagi tehtud kaitse, kui enda omaga on midagi katastroofilist juhtunud. Nii nõidadel kui ka teistel inimestel on seesama reegel: kaitse nõrgeneb raske haiguse või ränga psühholoogilise üleelamise järel ning siis on seda vaja kas lappida või teha hoopis uus. Aga tavaliselt aja jooksul terveneb kaitse ise, nii et kui midagi uut hullu peale ei juhtu, siis pole ka põhjust muretseda. Kaitsel on isetervenemise oskus, kui rahu ja puhkust saab.

* * *

Inimese kaitset on võimalik vaadata, see annab juba töö alguses üldpildi inimesest ja sellest, mis võib olla temaga juhtunud. Või ka vastupidi – mis temaga kindlasti juhtuda ei saa. Kuna mina ei ole selgeltnägija, siis teen ma seda kõike ruunidega. Seletama ma neid toiminguid teile ei hakka, sest ruunimaailm on keeruline, paljude erinevate tahkude ja kombinatsioonidega, pealegi ei ole ruunid selle raamatu teema. Aga just kaitse kontrollimine annab eelteadmise, mida otsida just selle inimese juures ja sellest on väga palju abi. Näha on ka see, kui keegi teadlikult on püüdnud teie kaitset purustada.

On vaid üks asi, mida näha pole võimalik: see on ringkaitse, mis võib koosneda ühest või mitmest erinevast variandist, aga aru saada pole võimalik. Leides sellise kaitse, ma vahel keeldun ennustamast, sest sellest läbi minemine võib kahjustada nii kaitset kui ka mind ennast.

Ringkaitse tähendab, et inimene on igakülgselt kaitstud, aga varjatud kujul; mis seal täpsemalt on, pole vaja teada. Sellistele inimestele tulevikku rääkida pole mõtet – enamasti ei õnnestu täppi panna mitte ühelgi nõial. Ka on peaaegu võimatu seda inimest lähemalt uurida või, veel enam, kuidagi kahjustada, sest siis järgneb vastulöök.

* * *

Kui olen teinud kindlaks inimese kaitse olemuse ja olukorra, siis järgmine samm on kontrollida teist protsessi osa: negatiivi. Ka selle saab ruunidega kindlaks teha – saab umbkaudu määratleda, mis liiki on teid tabanud mure, kuidas see on tekkinud, mis põhjustel ning milline inimene või sündmus selle taga võib olla.

Kui ma olen need kaks asja endale selgeks teinud, siis, uskuge, tean teist juba päris palju – sest vaadates negatiivi, on näha ka inimese enda vead, millega ta õnnetuste ahela on välja kutsunud, aga ka see, kas tegemist ei ole mitte ettekujutusega. Vahel juhtub, et inimene on nii õnnetu, tegelikult aga on ta kõik ebameeldivused välja kutsunud omaenda tegevuse või tegevusetusega – või lihtsa inimliku rumalusega.

* * *

Niimoodi ma liigun, kaardistan. Sealt edasi on olukorra lugemine juba lihtne. Ning just sellepärast ma ei küsi mingeid küsimusi, kui vahel harva ennustan. Mulle meeldib alustada puhtalt lehelt ja jõuda asja tuumani ruunide abil.

Ise oma kaitset inimene näha ei saa, küll aga tajuda. Kui teile väga meeldib vaadata elavat tuld, on tuli ilmselt üks teie kaitseelemente ja oma soove-palveid on teil soovitatav edastada küünalde paistel. Kui aga üle kõige armastate olla vee ääres, siis võite julgesti kasutada oma lihtsate rituaalide juures voolavat vett, sellega saate endalt maha pesta negatiivi ja halvad soovid. Samamoodi on äratuntav tõmme maa ja õhu kaitse poole.

Nagu öeldud, võib kaitse puruneda, kui teid on tabanud rängad sündmused. Siis tunnete ju ka ise, et olete kõigele vastuvõtlikum ja ebameeldivused tabavad teid palju valusamalt. Aga sellisel juhul paraneb kaitse iseenesest loomulikul teel. Natuke halvem on asi siis, kui keegi on püüdnud teid maagiliselt mõjutada. Sellisel juhul on kaitse meelega lõhutud ning parandada teda lihtsalt puhkamise ja rahuga ei saa, tuleb pöörduda oskaja poole. Sest sel juhul ei ole teil endal piisavalt tahet ega jõudu.

Oma praktika põhjal võin öelda, et kaitse lõhkumist teiste poolt juhtub pigem harva. Nõiakunsti seda poolt meil väga ei tunta, siiski juhtub, et vahel telerist idanaabrite nõiasaateid vaadates tekib mõnel asjahuvilisel kihk järele proovida. Ning siis jätkub jama kauemaks… Kindlasti ei soovita ma selliste asjadega katsetama hakata!

* * *

Ja kõik on lihtne. Ärge segage teisi ja ärge kartke teisi. Kõige kindlam viis ennast kaitsta on oma loomulikule kaitsele kindel olla. Ning mitte karta, et keegi võiks teid kuidagi mõjutada, sest just hirm on see, millega anname võtmed oma pahasoovijale.

Isiklikust kogemusest veidi ka. Olen palju kuulnud jutte nõidade sõdadest ja olen tõesti ka kogenud, kuidas üksteisele püütakse „ära panna“. Asja uurides sain aga aru, et kui sulle on antud ülaltpoolt vägi, siis on see vägi ka kaitstud. Mitte midagi pole vaja karta ega selleks midagi teha. Pole vaja ehitada võimsaid kupleid või võrke… sest võib juhtuda, et nõid jääb ise sinna alla lõksu. Tuleb lihtsalt usaldada, julge olla, ja sul on kõige võimsam kaitse, mida oskad soovida.

* * *

Ning kindlasti tuleb rääkida veel ühest asjast, mida iga inimene peaks meeles pidama. Ärge kunagi käige mitme nõia juures! Igaüks neist kasutab oma energiat, te võtate ühelt, võtate teiselt… kaotate selle käigus igasuguse immuunsuse ja tulemuseks on see, et kõik läheb aina halvemaks ja halvemaks.

Kui te aga olete siiski otsustanud, et seekord kasutan kellegi teise abi kui varem, siis kindlasti tuleb sellele aitajale ka öelda, et teil on enne olnud teine aitaja. Ning soovitatav on konkreetselt välja öelda, kes see oli. Siis on lihtne kõrvaldada varem tehtud kaitse ning asendada see uuega, mis oleks kooskõlas sellega, mille loodus ise teile on andnud. See käib muidugi erinevate maagiliste rituaalide kohta, lihtsalt ennustaja tavaliselt kedagi ei mõjuta.

* * *

Kuidas saab ise oma kaitset parandada? Selleks on erinevaid võimalusi. Kuna enamikul inimestel on kaitse ka teispoolsusesse lahkunud lähedastelt, siis kõige loomulikum ongi paluda nende abi. Ja teiseks loogiline soovitus: puhake. Kui tunnete, et hing on haige ja iga hoop läheb otse südamesse, on teie kaitsevõime ilmselt langenud ja aeg end veidi turgutada.

Mida siia lõpetuseks öelda? Uskuge ikka edasi oma kaitseinglit, lihtsalt teadke, et mitte alati ei ole see valge ja hõljuv olend, vaid võib endas sisaldada kedagi muud. Ning olge ettevaatlik selle usuga liialdamisel – kui inglitega liialt tegelema hakata, võib ingli kujul ilmuda te juurde hoopis deemon.