Читать книгу Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik - Piret Mäeniit - Страница 7

„Aju on elund, millega me mõtleme, et me mõtleme,“ on öelnud satiirik Ambrose Bierce.^[1.]

Loodusmajanduse käsiraamatust võime lugeda:

„Mure globaalsete keskkonnaprobleemide pärast on paljudes inimestes tekitanud süütunde looduse ees. Samas pole arusaam mitmekesise puhta looduse väärtuslikkusest ja loodusressurssidest kui igasuguse inimtegevuse alustest jõudnud kaugeltki igaüheni. Väga paljud keskkonnaseisundit puudutavad otsused tehakse ainult majanduslikest huvidest lähtudes, mõistmata tõsiasja, et loodusressursse raisates ei saa olla jätkusuutlik ka majandus. Sellise ühekülgse maailmapildi juured peituvad traditsioonilises ainekeskses hariduses, mis iseenesest on õpetanud seosetust.“^[2.]

Aleksei Turovski ütleb:

„Inimestel on kontseptuaalne mõtlemine, mõtlemine mõisteid kasutades. Meil on olemas keel ja see on meie liigi tunnus.

Meil on olemas täiesti kindlad mõisted, mis on kõikidele gruppidele orgaaniliselt omased ja üksteisest erinevad.“

Lõpetanud 1965. aastal Tallinna 19. keskkooli, 1973. aastal Tartu ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna ja töötades alates 1972. aastast Tallinna loomaaias parasitoloogi, ekskursioonijuhi ning ringijuhendajana, on Aleksei Turovski külalislektorina õpetanud etoloogiat (loomade liigispetsiifilise käitumise teooria), zoosemiootikat, käitumise ökoloogiat ja ka zoomütoloogiat loengukursustel Tartu ülikoolis, maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Igal aastal kuulab mitusada tudengit nii kohustusliku kui lisaainena tema loengutsüklit „Sissejuhatus etoloogiasse“. Selle lühitutvustus täpsustab: „Kursuse eesmärgiks on käitumise universaalsete ja liigiomaste bioloogiliste aluste tutvustamine. Kursuse tulemusena peaksid tudengid olema suutelised seostama ja mõistma loomade ja inimese liigispetsiifilist ning üldloomalikku käitumist.” Kursuse lühikirjeldus: „Etoloogia alused. Loomade käitumine kui bioloogiline süsteem. Käitumine, selle liigispetsiifika, ökoloogia ja semiootika. Elukeskkond kui interaktiivne kontekst. Närvi- ja endokriinse süsteemi funktsioonid ja vormid. Mälu, emotsioonid, agressiivsus, mõtlemine, tähelepanu. Territoriaalsus ja sotsiaalsus. Instinktid. Enesekaitse, toitumine, komfortkäitumine, seksuaalkäitumine, hoolitsemine järglaste eest. Omad ja võõrad. Otsing ja äratundmine. Inimese etoloogia. Kultuur kui liigi tunnus. Dialoogivõimalused. Õpimeetodid: loengud ja loomaaia külastus. Hindamismeetodid: kirjalik või suuline arvestustöö. Õppejõud: Aleksei Turovski.”

Huvialadelt ka kulturoloog ja mütoloog Aleksei Turovski on sagedane ja väga populaarne esineja paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes, hinnatud ekspert ja intervjueeritav trükimeedias ning kümnete menukate raamatute autor. Tema tegevust loodusteaduste arendaja ja loodushariduse jagajana on tunnustatud 2002. aastal Avatud Eesti Fondi koosmeele auhinnaga, 2006. aastal Haabersti linnaosa elutöö preemiaga, 2007. aastal Eesti Looduseuurijate Seltsi eluteaduse hoidja auhinnaga, 2008. aastal Tallinna teenetemärgiga ning sellega kaasneva aukodaniku tiitliga,

2010. aastal riikliku Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2013. aastal aasta lastesõbra aunimetusega Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidult, samuti rahvaliku tiitliga kõikide loomade suursaadik.

Aleksei Turovski kolmeaastasena.

1 Ambrose Bierce (24.06.1842 – 26.12.1913) oli Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja satiirik, kes pälvis oma sardooniliste käsitlustega inimloomusest hüüdnime Kibe (Bitter) Bierce. Tema tuntuimaks teoseks sai „Saatana sõnastik“ (1911), mis ilmus esmatrükina 1906. aastal pealkirjaga „Küüniku sõnaraamat“. [ ↵ ]

2 Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja SA Lõuna-Eesti Turism, Tallinn 2007. [ ↵ ]