Читать книгу Põrmust tõusnud. Orpheuse Raamatukogu - Ray Bradbury - Страница 8

Kass tuli esimesena, et olla kõige esimene.

Ta saabus, kui kõik panipaigad, kapid, keldrid ja sarikad alles ihkasid oktoobrikuiseid tiibu, sügisesi hingetõmbeid ja põlevaid silmi. Kui iga lühter oli korter ja iga king elamu, iga voodi igatses sinna imeelukaid kuhjuma, iga käsipuu ootas ebemena kergeid olendeid enesele sõitma, igas ajast kiivas aknas aimdus väändunud nägu, iga tühja tooli näis hõivavat miski nähtamatu, iga vaip ihkas kehatuid samme ning veepump tagatrepil lurises, imedes jälki vedelikku luupainajate hirmus hüljatud pinna poole, kadunud hingedega immutatud parketiliistud kägisesid ning tuulelipud kõrgetel katuseharjadel keerutasid ringi ja irvitasid greifigrimassidega, sellal kui üraskid seintes tiksusid...

Alles siis saabus kuninglik kass nimega Anuba.

Eesuks paugatas.

Ja Anuba ilmus.

Kõrgilt rõivastatud peenesse karusnahka, vaikne mootor tasane, sajandeid enne limusiine. Ta sammus mööda koridore, äsja kolme tuhande aastaselt rännakult naasnud õilis olend.

See oli alanud koos Ramsesega, kelle kuninglike jalge ette jäetuna oli ta koos laadungi teiste palsameeritud ja kangasse mähitud kassidega maha maganud üsna mitu sajandit, ärgates, kui Napoleoni mõrtsukad püüdsid kahuritulega armistada sfinksi lõvinägu, kuni mamelukkide kahurikuulid nad põgenema lõid. Misjärel veetsid kassid oma valitsejannaga eesotsas aega poetänavatel, kuni kuninganna Victoria vedurid Egiptuses sõitma hakkasid, põletades kütteks hauakambrisisustust ja surnuid, kes olid bituumeniga immutatud kangasse mähitud.

Need luude ja kergestisüttiva tõrva kubud lendasid korstnasse nõndanimetatud Nofretete–Tutanhamoni ekspressil. Egiptuse õhku paiskuvas mustas suitsus kummitasid Kleopatra sugulased, kübehaaval tuulde hajudes, kuni rong jõudis Aleksandriasse, kus põletamata jäänud kassid koos oma kuningannaga Ühendriikide laevale asusid, peitudes teel Bostoni paberivabrikusse suurte papüürusepakkide vahele. Bostonisse jõudes asusid kassid kaubavankritele, samas kui papüürus, mis kesk süütuid trükkaleid lahti lapati, tappis paar-kolmsada töölist jubeda mürgise nakkusega. Uus-Inglismaa haiglad ajasid üle egiptuse tõvest, mis peagi täitis ka surnuaiad, kuid kassid, kes olid maha hüpanud Tennessees Memphises või Cairos Illinois’ osariigis, kõndisid jala ülejäänud tee musta puu ning kõrge ja üpris kummalise Majaga linna.

Ja nii sammus otselotikäpaline Anuba, kasukas kui nõekarva palang, vurrud nagu piksesädemed, sel tähtsal õhtul Majja, tühje tube ja unetuid voodeid eirates, otsejoones suure saali kamina ette. Kui ta enne maha istumist kolm korda ümber pööras, lahvatas avaral tuleasemel leek.

Sellal, kui kasside valitsejanna puhkas, süttis ülakorrusel tosin kaminat iseenesest.

Suitsudes, mis sel õhtul korstnatest kerkisid, aimdus helisid ja viirastuslikke nägemusi Egiptuse liivaväljadelt, Nofretete– Tutanhamoni ekspressilt, mis puistas tuultele lugemiseks muumiamähiseid, avali kui laenuraamatud.

Ja tema oli muidugi alles esimene saabuja.