Читать книгу Kolm sekeldust - Rex Stout - Страница 10

Minu esimene võimalus näha Beulah’ kommet, mille pidime temalt välja ravima, längus õlgadega istumist ja äkilist selja sirgu ajamist, saabus õhtusöögilauas pärast seda, kui Fritz oli serveerinud mooritud kana ja grillitud bataadid. See ei paistnud mulle eriti silmatorkav, aga mõistagi polnud sel mulle ka samasugust tausta nagu Dazy Perritile. Teda oleks olnud lihtne sellest lahti harjutada, kui ta poleks olnud just äsja kihlunud. Tüdrukut, kes on just mehe kätte saanud, ei ole tõenäoliselt kuigi lihtne veenda, et miski tema juures vajab parandamist.

Tema peigmees oli minu arvates üks igavene peavalu. Talle näis tunduvat, et ta ongi juba abielus, ühes sellest tuleneva koormaga. Toiduks ei pruukinud küll olla punane liha, aga õhtusöögil ei olnud ka midagi viga, nagu alati, kui sellel on Fritzi käsi all, ja veinid olid Wolfe’i keldri parimate hulgast, aga see mees ei vabanenud pingest hetkekski. Juuraüliõpilased võivad arvata, et neil on palju asju korraga peas, aga jumala pärast, praegu tähistati tema õnne lepingu sõlmimist. Andsin endast parima lõbusa ja muretu meeleolu hoidmiseks, sest kartsin, et kui vestlus kisub tõsiseks, hakkab Beulah minult küsima üksikasjalikku ülevaadet Daytoni Kogukonna Tervisekeskuse tegemistest ja plaanidest, mis oleks võinud mu pihuks ja põrmuks teha, kuna tema valdas ilmselt teemat hästi. Minu üllatuseks oli Wolfe abiks, hüpates ühelt jutuainelt teisele, küsides Beulah’lt tema õpingute ja muude murede kohta, rääkides iseendast ja juhtumitest, millega oli tegelenud, ning püüdes isegi aidata Schane’i jutusoonele – ta nimetas teda lausa isalikul toonil Mortoniks – tolle maailmavaate, põhimõtete ja ambitsioonide kohta.