Читать книгу Poliitiliselt ebakorrektne tõde islamist - Robert Spencer - Страница 6

1. peatükk

MUHAMMAD: SÕJAPROHVET

Kas teadsite?

 Muhammad ei jutlustanud rahu ja sallivust.

 Muhammad oli väejuht, kes lasi oma vaenlased mõrvata.

 Islami traditsioon lubab rahumeelseid läbirääkimisi vaid vallutuste eesmärgil.

Miks on islami prohveti Muhammadi elu tundmine tänapäeval oluline? Tema sünnist on möödunud neliteist sajandit. Selle ajaga on elanud ja surnud miljoneid muslimeid, esile on tõusnud arvukaid usujuhte, nende seas ka prohveti enese järeltulijaid. Kindlasti on ju islam, nagu teisedki religioonid, tuhande neljasaja aasta jooksul muutunud.

Muhammadi elu on oluline, sest ... Vastupidiselt mitmete religiooniskeptikute väidetele ei ole usklikud need, kes religiooni sisu määravad (või vastavalt oma arusaamadele muudavad).

Religiooni rajaja elulugu ja sõnad jäävad kesksele kohale hoolimata sellest, kui ammu ta elas. Arusaam, et religiooni kujundavad usklikud, pärineb 1960ndate populaarsest dekonstruktsionalismi filosoofiast, mis õpetab, et kirjasõna tähendus piirdub tähendusega, mille lugeja sellele omistab. Sama oluline oli seal arusaam, mille kohaselt ei eksisteeri tõde (veelgi enam religioosset tõde), sest tähenduse leidjaks on lugeja. Vastavalt dekonstruktsionalismi teooriale loome me kõik lõpptulemusena omaenese tõdede koosluse, mis pole ei parem ega halvem kui teised kooslused.

Ent religioossele inimesele, kõndigu ta siis Chicago, Rooma, Jeruusalemma, Damaskuse, Kolkata või Bangkoki tänavatel, on Jeesuse, Moosese, Muhammadi, Krišna või Buddha sõnad märksa kaalukamad kui kellegi individuaalne tõlgendus. Isegi vähem pühendunud lugeja jaoks on üks neist eelmainitud suurtest õpetajatest ja tema sõnad määravama tähendusega kui mõne teise omad.

Seepärast on igas peatükis spetsiaalselt välja toodud Muhammadi ja Jeesuse võrdlus, rõhutamaks nende eksiarvamusi, kes väidavad, et islam ja kristlus ning õigupoolest kõik religioonid on ühtemoodi suutelised head või kurja õhutama. Samuti on selle eesmärgiks näidata, et kristlusele tuginev lääs on kaitsmist väärt hoolimata sellest, et elame nn kristlusejärgsel ajastul. Veelgi enam, Muhammadi ja Jeesuse sõnadest lähtuvalt saame välja tuua põhitõed, mis tõsiusklikke muslimeid ja kristlasi juhivad. Muhammadi järgijad loevad tema sõnu ja jäljendavad tema tegusid ning tulemuseks on kristlusest üpris erinev usutõlgendus. Ei pea just teemasse süüvima, et märgata erinevust islamiriikide elu ja Ameerika Ühendriikide või Suurbritannia elu vahel. Erinevused algavad Muhammadist. Tänapäeval, mil sedavõrd paljud kasutavad Muhammadi sõnu ja tegusid õigustamaks vägivalda ja verevalamist, on oluline selle pöördelise isikuga lähemalt tutvust teha.

Paljude lääne inimeste jaoks on Muhammad müstilisem kui teised suured usujuhid. Näiteks enamik inimesi teab, et Mooses sai kümme käsku Siinai mäel, Jeesus suri Kolgatas ristil ning tõusis surnuist ja võib-olla teatakse koguni sedagi, et Buddha istus puu all ja kirgastus. Ent Muhammadist teatakse palju vähem ja isegi selle vähese üle vaieldakse. Kogu järgnev info pärineb islami tekstidest.

Esimene põhitõde: Muhammad ibn Abd Allah ibn Abd al-Mu alib (570–632), islami prohvet, oli sõjakas mees. Ta õpetas oma järgijaid oma uue religiooni nimel võitlema. Ta ütles, et nende jumal, Allah, on andnud korralduse haarata relvad. Muhammad, kes ei olnud mingi tugitoolikindral, pidas arvukaid lahinguid. Need tõsiasjad on üliolulised neile, kes soovivad tõepoolest mõista sajanditetaguste ristisõdade põhjuseid või ka kaasaegseid jõujooni, mis on viinud ülemaailmse džihaadiliikumise tõusuni.

Lahingute käigus sõnastas Muhammad mitmed põhitõed, mida muslimid tänase päevani järgivad. On oluline ära märkida mõned Muhammadi lahinguid iseloomustavad suundumused, kuna need pakuvad taustinfot tänastele ajalehepealkirjadele. Paraku kipub see taustinfo mitmete analüütikute ja ekspertide kõrvust mööda lipsama.