Читать книгу Imepärane lugu fakiirist, kes jäi kinni Ikea kappi - Romain Puértolas - Страница 12

Suurelt tahvlilt kassade lähedal oli Ajatashatru lugenud, et esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti sulgeb kauplus uksed kell 20.00. Lugenud ühe lopsaka blondiini plastmassist Swatchi kellalt, et kell on 19.45, leidis ta, et oleks õige aeg end uuesti magamistubade osakonna poole sättida.

Heitnud enda ümber paar vargset pilku, jõudis ta vaevalt pugeda voodi alla ühes eredate ja psühhedeelsete värvidega näidismagamistoas, kui valjuhäälditest kostis elektrilise kõlaga naisehääl. Olgugi et pikali, indialane võpatas ja andis madratsit kandvale laudvõrele vägeva peahoobi. Ta poleks iial uskunud, et ka horisontaalasendis võib sedasi maast lahti võpatada.

Ärevil meeltega kujutles fakiir, et snaiprid kappide otsas on juba positsioonidel, optilise sihikuga püssid suunatud Birkelandi voodile, mille all tema end peidab, sellal kui Prantsuse-Rootsi kiirreageerimisjõuk juba sündmuskohale sörgib ja voodi ümber piirab. Ta süda tagus Bollywoodi filmimuusika rütmis. Ta vallandas haaknõela oma lipsul ning avas särgikaeluse, et vabamalt hingata. Tema seikluse lõpp oli lähedal.

Ometi ei olnud mõne minuti möödudes keegi teda peidikust välja ajama tulnud ning ta järeldas sellest, et hääl kõlarites oli teatanud vaid poe sulgemisest.

Ta hingas sügavalt välja ning jäi ootama.