Читать книгу Ma reisin üksinda - Самюэль Бьорк - Страница 12

Mia Krüger ärkas nõksatades ja tõusis voodis istukile.

Majas oli keegi.

Mial ei olnud aimu, kuidas ta oli maandunud teisel korrusel, ei suutnud meenutada, et ta oli pikali heitnud ja riidest lahti võtnud, aga nüüd ei mänginud see rolli. Keegi oli majas. Ta oli kuulnud alt köögist hääli. Pudelid kapist väljas põrandal. Ta hüppas voodist välja, tõmbas teksapüksid jalga ja T-särgi selga, pistis käe aluspesusahtlisse ja tõmbas välja püstoli, väikese Glöck 17. Mia Krügerile ei meeldinud püstolid, aga ta ei olnud rumal. Ta hiilis paljajalu üle magamistoa, tegi esikus akna lahti ja ronis välja väikesele katusele. Ta tundis paljastel õlgadel külma tuult ja taipas järsku, et on ärkvel. Ta oli kaua maganud. Oli näinud und Sigridist ja nisukollasest põllust. Nad olid jooksnud üle põllu. Sigrid lendlevate juustega tema ees, nagu aeglases filmis.