Читать книгу Nimetu tüdruk - Sarah Pekkanen - Страница 5

Laupäev, 17. november

Sa ei ole see isik, keda täna hommikul oodati.

Kuna sa aga vastad uurimuse demograafilistele kriteeriumitele ja see koht oleks muidu raisatud, saadab assistent Ben sind kabinetti number 214. Testimise ruum on suur ja neljakandiline, selle idapoolses küljes katavad aknad tervet seina. Läikival linoleumpõrandal on reas kolm rida laudu ja toole. Ruumi etteotsa on paigutatud nutitahvel, mille ekraan on tühi. Tagumisel seinal ülal kõrgel tiksub vanamoodne ümmargune seinakell. See võiks olla mis tahes loenguruum mis tahes kolledžilinnakus mis tahes linnas.

Välja arvatud üks asi: sina oled siin ainuke inimene.

Niisugune tegevuskoht valiti sellepärast, et miski ei tõmbaks su tähelepanu kõrvale, vaid hoopis hõlbustaks keskendumist eesseisvale ülesandele.

Ben selgitab, et instruktsioonid ilmuvad sinu käsutusse antud arvuti ekraanile. Siis sulgeb ta ukse.

Ruum on vaikne.

Sülearvuti ootab esimese rea laual. See on juba avatud. Su sammud kajavad põrandalt vastu, kui sa selle poole astud. Sa kohendad istet, tõmmates seda lauale lähemale. Su tooli metalljalg kriibib linoleumi.

Ekraanile ilmub sõnum:

Katsealune 52, täname teid, et otsustasite osaleda doktor Shieldsi moraali- ja eetikauuringute projektis.

Liitunud uurimistööga, oodatakse teilt mõistagi konfidentsiaalsust. Teil on sõnaselgelt keelatud arutada uuringute sisu kellega tahes.

Õigeid ega valesid vastuseid ei ole. Oluline on, et oleksite aus ja annaksite oma esimese instinktiivse reageeringu. Teie selgitused peavad olema põhjalikud. Teil ei ole lubatud liikuda edasi järgmise küsimuse juurde, kui eelmise vastus pole lõpetatud.

Viis minutit enne teie kahe tunni lõppu antakse hoiatus.

Vajutage sisestusklahvile, kui olete valmis alustama.

On sul üldse aimu, mida oodata?

Viid sõrme sisestusklahvile, aga selle asemel, et seda puudutada, jääb su käsi hõljuma klaviatuuri kohale. Sa pole ainuke, kes kõhkleb. Pea viiskümmend üks katsealust enne sind on siin samuti demonstreerinud erinevaid ebakindluse tasandeid.

Võib vist olla päris hirmutav tutvuda oma selliste külgedega, mille olemasolu sa ei tahaks tunnistada.

Lõpuks vajutad klahvile.

Jääd ootama, jälgides kursori plinkimist. Sinu pähkelpruunid silmad on pärani.

Kui ekraanile ilmub esimene küsimus, sa võpatad.

Võib-olla tundub imelik, et keegi uurib su psüühika intiimseid alasid nii steriilses ümbruskonnas, ilma et ta avaldaks, miks see informatsioon on nii väärtuslik. On loomulik häbeneda haavatavuse tundeid, aga protsessi õnnestumise nimel peab sellele alluma.

Tuleta meelde reegleid: ole avatud ja räägi tõtt ning väldi ära-pööramist piinlikkusest või valust, mida küsimused võivad esile kutsuda.

Kui juba esimene päring, mis on suhteliselt leebe, viib su rivist välja, võid sa olla üks neist naistest, kes uurimusest välja jäävad. Mõnedki katsealused ei tule tagasi. Selline test pole igaühe jaoks.

Sa jätkad küsimuse põrnitsemist.

Võib-olla soovitavad sinu instinktid sul lahkuda isegi enne, kui sa alustad.

Sa ei oleks esimene.

Aga juba sa tõstad käed klaviatuuri kohale ja hakkad tippima.