Читать книгу Nimetu tüdruk - Sarah Pekkanen - Страница 9

Pühapäev, 18. november

Sinu järgmine seanss algab nagu esimenegi: Ben tuleb sulle fuajeesse vastu ja saadab su ruumi number 214. Trepist üles minnes küsid sa, kas formaat on sama mis eile. Ta vastab jaatavalt, kuid rohkem informatsiooni ta ilmselt anda ei saa. Tal ei ole lubatud jagada seda vähestki, mida ta teab, sest temagi on alla kirjutanud vaikimiskohustuse lepingule.

Nagu ennegi, on õhuke hõbedakarva sülearvuti seatud valmis esimesse ritta. Instruktsioonid sulle on näha ekraanil koos tervitusega: Tere tulemast tagasi, katseisik 52.

Sa võtad nahkjaki seljast ja sead end toolile istuma. Paljud teistest noortest naistest, kes on selle istme okupeerinud, on peaaegu eristamatud oma pikkade sirgendatud juuste, närvilise itsitamise ja rabedate liigutustega. Sina paistad teiste hulgast välja, ja mitte ainult oma ebatavalise ilu poolest.

Su kehahoiak on peaaegu jäik. Sa jääd umbes viieks sekundiks liikumatuks. Su silmaavad on kergelt laienenud ja huuled kriipsuks surutud – ärevuse klassikalised sümptomid. Sa hingad sügavalt ja vajutad klahvile.

Esimene küsimus ilmub ekraanile. Sa loed seda ja su keha vabaneb pingest ning suujooned pehmenevad. Siis tõstad sa korraks silmad lakke. Sa noogutad reipalt, kallutad pead ja hakkad kiiresti kirjutama.

Sa tunned kergendust, et eilne viimane küsimus – see, millega sa vaeva nägid − ei olegi ekraanil.

Kolmanda küsimuse juures on viimanegi allesjäänud pingeraas su kehast haihtunud. Su valvsus on olematu. Sinu vastused, nagu eelmisegi seansi ajal, ei valmista pettumust. Need on värsked, filtreerimata.

Ma ei jätnud talle isegi kirjakest, kui ma välja hiilisin, kirjutad sa vastuseks neljandale küsimusele, sellele, mis küsib: Millal te viimati kohtlesite kedagi ebaõiglaselt ja miks?

Uuringu küsimustel on meelega jäetud otsad lahti, nii et katsealused saaksid neid tüürida soovitud suunas. Enamik naissoost isikuid kohkuvad tagasi seksiteema juurest, vähemalt protsessi alguses. Aga see on juba teine kord, kui sina käsitled teemat, mis teeb paljusid inimesi nii arglikuks. Sa arendad mõtet edasi: Ma kujutasin ette, et me magame koos ja siis ma lähen ära. Nii tavaliselt juhtub sellistel öödel. Aga teel tema elukohta möödusime pirukamüüjast ja ma asusin seal ostma, sest ma polnud lõunast saadik midagi söönud. „Mitte mingil juhul,” ütles ta mind ära tõmmates. „Mina teen siin linnas parimat Prantsuse röstsaia.”

Kuid jäin ta kušetil magama, kui ta jooksis välja mune tooma.

Sa kortsutad nüüd kulmu. Kas seda peaks kahetsema?

Sa jätkad tähtede toksimist: Ärkasin umbes kesköö paiku. Aga ma ei kavatsenud jääda, ja mitte ainult oma koera pärast. Arvan küll, et oleksin võinud jätta oma telefoninumbri, aga ma ei otsi suhet.

Sa ei taha, et mõni mees sulle praegu liiga lähedale tuleks. Oleks huvitav, kui sa seda täpsustaksid, ja hetkeks näib, et sa teedki seda.

Su sõrmed jäävad rippu klaviatuuri kohale. Siis sa raputad korraks pead ja puudutad sisestusklahvi, et saata oma vastus ära. Mis seal veel oli, millest sul oli kiusatus kirjutada?

Kui ilmub järgmine küsimus, lendavad su sõrmed tagasi arvuti kohale. Aga sa ei vasta sellele küsimusele. Selle asemel esitad sa küsitlejale oma küsimuse.

Loodan, et sobib, kui ma reegleid rikun, aga ma just mõtlesin millestki, kirjutad sa. Ma ei tundnud ennast süüdi olevat, kui ma selle mehe elukohast lahkusin. Läksin koju, jalutasin Leoga ja magasin oma voodis. Kui ma hommikul ärkasin, olin ta peaaegu unustanud. Tahaksin nüüd teada, kas ma olin ebaviisakas. Kas on võimalik, et see moraaliuurimus teeb mind moraalsemaks?

Mida rohkem sa endast avaldad, katseisik 52, seda imetlusväärsemaks pilt sinust muutub.

Kõikidest katsealustest, kes on osalenud selles uurimuses, on ainult üks varem otseselt pöördunud küsitleja poole: see oli katseisik number 5. Ka tema oli ülejäänutest mitmeti erinev.

Katseisik 5 jäigi … eriliseks. Ja valmistas pettumuse. Ning seejuures äärmiselt südantlõhestava.