Читать книгу Välised - Scott Westerfeld - Страница 7

„See udupea on nüüd kolmeteistkümnes kuulsaim tehnikatõukaja?” nurises Hiro. ”See käis kähku.”

„Pane tema hääl peale,” ütles Aya.

„Mitte mingil juhul!” ütles Hiro. „Ta on nii öökimisttekitav.”

Hiro lehvitas kätt ja Frizzi näo asendas järgmine kanal.

„Hiro!”

Ren nõjatus diivanil Ayale lähemale. „Ta asutas ühe uue kliki – radikaalne ausus. Hiro on lihtsalt pahane, et Frizz otsustas ise selle kliki tõugata, selle asemel, et lasta kellelgi meist end aidata.”

Aya kortsutas kulmu. „Radikaalne misasi?”

„Ausus.” Ren osutas oma meelekohale, oma silmaekraanidele – nagu tõelisel tehnikapeal oli tal mõlemas silmas üks –, mis keerlesid. „Frizz mõtles välja uue ajuopi. Nagu ilusateajal, aga selle asemel, et sinust udupea teha, muudavad nad sinu mõistust nii, et sa ei saa valetada.”

„Jah, see on väidetavalt inimsuhtluse uus julge silmapiir,” pomises Hiro oma toolis. „Aga nad mulisevad päev otsa ainult oma tunnetest.”

„Üks mu sõber proovis seda nädalakese,” ütles Ren. „Ta ütles, et see on väga igavust-tappev. Tuleb välja, et kui sa kunagi ei valeta, siis on kogu aeg keegi sinu peale pahane.”

Hiro ja Ren naersid ja läksid tagasi teiste kanalite analüüsimise juurde, vaatasid tõukajate tasemeid kerkimas ja langemas. Tarkvara religioon oli läbikukkumine – Gamma-sensei oli terve hommiku nägu kaotanud. Aga puudel toimis nagu naljaka välimusega loomad tavaliselt ja saatis Nimetu üles kuuekümne kolmele, pügala võrra kõrgemale linnapeast.