Читать книгу Verev keskpäevataevas - Simon Sebag Montefiore - Страница 6

EESSÕNA

22. juunil 1941 käivitas Adolf Hitler operatsiooni Barbarossa, sissetungi Nõukogu Liitu, mida valitses diktaator Jossif Stalin. Sellest tuli kõige raevukam hävitussõda, mida on iial peetud. Täiesti ootamatult tabatud venelased kaotasid esimestel sõjakuudel tohutu hulga mehi, tanke, lennukeid ja territooriumi, samal ajal kui sakslased tungisid edasi Moskva suunas. Septembris oli Nõukogude pealinn juba tõsiselt ohus. Kuid Stalin korraldas vasturünnaku ja sakslased paisati tagasi.

1942. aasta alguses kavandas Hitler uut halvavat hoopi. Stalin ootas uut rünnakut Moskvale, aga selle asemel käivitas Hitler Fall Blau^[1.], edasitungi Ukraina aladel ja siis Lõuna-Venemaa tohutu suurtes steppides suunaga Doni ja Volga jõele ning lõuna pool eesmärgiga saada enda kätte Kaukasuse naftaväljad. Natse abistasid nende liitlased: Itaalia fašistlik diktaator Benito Mussolini saatis rünnakule appi 235 000 itaallasest koosneva armee. Kummalgi poolel nappis tanke, seepärast saatsid nad põgusalt lahinguväljale hoopis ratsaväe. Neis lahingutes toimusid ajaloo viimased suured ratsaväerünnakud.

Sel suvel varisesid Nõukogude väed kokku ning kümned tuhanded sõdurid piirati sisse või alistusid, terved hulgad venelastest või kasakatest antikommuniste aga läksid vaenlase poole üle ning hakkasid natsidega koostööd tegema. Saksamaa pealetung oli nii edukas, et peagi näis, nagu lõigataks Venemaa pooleks. Saksa väed tungisid edasi ka Põhja-Aafrikas. Kui nad oleksid tunginud Kaukaasiasse, siis tekkinuks tõsine oht, et nad ühendavad oma jõud vägedega, mis asusid Lähis-Idas – ja siis olnuks sõda venelastele kaotatud. Hitler haistis võiduvõimalust; Stalinil polnud paanikast palju puudu. See oli Teise maailmasõja kõige ohtlikum kriis.

Varsti oli võimas Doni jõgi ainus, mis seisis lüüasaamise ja ellujäämise vahel. Teisel pool Doni, Volga jõe ääres, asus linn, mis tollal kandis nime Stalingrad, Stalini linn.

See oli meeleheitlik, ebakindel hetk, mil astusid sõtta selle romaani tegelased ...

„Minu nimi on eimiski, minu perekonnanimi on eikeegi.”

Gulagi vangide ütlus^[2.]

Käsk nr 227

„On aeg lõpetada taganemine. Enam mitte sammugi tagasi! ... Paanikaõhutajad ja argpüksid tuleb koha peal hävitada ... Need on meie kodumaa korraldused. Rinde sõjanõukogud ja rindekomandörid peavad moodustama igal rindel ühe kuni kolm trahvipataljoni (800 isikut), millesse määratakse ohvitserid ja sõdurid, kes on leitud olevat süüdi distsipliinirikkumises argpüksluse või ebakindluse näitamisega, ja nad paigutatakse kõige raskematesse rindelõikudesse, et anda neile võimalus verega lunastada oma kuriteod kodumaa vastu ...”

Jossif Stalin, kaitseasjade rahvakomissar

28. juulil 1942 Moskvas

Kasakas kaugele maale sõitis,

ratsul läbi stepi kappas.

Kodukülast jäädavalt lahkus,

ei iial tagasi tule.

kasakalaul

1 „Sinine juhtum” (sks) – Tlk. [ ↵ ]

2 Vn Zvatj nikak, familija nikto – Tlk. [ ↵ ]