Читать книгу Koduveini aabits - Tiina Kuuler - Страница 4

Peentest nimetustest midagi teadmata on ilmselt siiski ka meil kõik kuulnud kodumaisest õunaarooniaveinist ja maasika-rabarberiveinist. Kuidas koduveinist cuvée’d teha?; mida millega segada, et vein hea tuleks?

Mida erinevate marjade segamine meile annab

Üks põhjus, miks veini segatakse, on ilusa värvi saamine. Eestis ilmselt enimkääritatud vein – õunavein – võib oma loomulikus olekus jääda kahvatu või igavalt kollane. Huvitavama värvi saab, kui lisada mustikaid, arooniaid, leedrimarju. Kui on vaja vaid värvi parandada, ei tarvitse tumedaid marju palju lisadagi – piisab vaid ühest kümnendikust põhitooraine kogusest, et värv muutuks punakamaks. Suurema koguse lisamisel läheb vein loomulikult üha tumedamaks.

Klassikalised või enamlevinud segud

• Õun: aroonia, leeder, mustikas, mustsõstar, pihlakas

•  Must sõstar: punane sõstar, vaarikas

•  Maasikas: rabarber, jõhvikas

•  Mustikas: vaarikas, pohl

Miks veine segatakse?

•  Värvi parandamiseks Tumedamad marjad annavad heledale parema tooni.

•  Maitse parandamiseks Happelisemad ja magusamad marjad tasakaalustavad üksteist.

Kui palju üht või teist veini komponenti võta, ei ole tegelikult väga täppisteadus, koguste varieerimine ei ole kurjast.

Teine hea põhjus eri marju segada on maitse parandamine. Sel eesmärgil segatakse kokku happelisemad ja vähemhappelised marjad/viljad, et need segunedes üksteist tasakaalustaksid. Ilma happeta vein on lameda ja igava maitsega. NB! Happelise maitsega vein ei tähenda tingimata, et ta hapu on, ka magusas veinis peab tasakaaluks pisut happelisust leiduma. Happe lisamiseks sobivad hästi jõhvikas, õun, punased sõstrad, sidrun koos koorega.

Mustikas üksi veinitegemiseks on liiga vähehappeline, samuti võib hapet väheks jääda maasikaveinis (olenevalt marjasordist). Samas jälle rikkalikult happelised on rabarber, pihlakas, punased sõstrad, karusmarjad. Neid omavahel segades võib saada vägagi maitsvaid tulemusi. Ja muide, paari peotäie rosinate lisamine annab ka alati veinile mõnusama nüansi.

Kolmas põhjus marju segada on loomulikult puhas maitsenauding.

Kokku segamine

Erinevate marjade üheskoos kääritamine on aga vaid üks võte. Teine võimalus on iga vein eraldi valmis kääritada ning seejärel erinevates vahekordades veinide kokkusegamist katsetama hakata.

Selleks võtke hulk erinevaid klaase ja sättige ritta. Rea ühte otsa valage klaasi vein A ja teise otsa vein B. Keskele sättige klaas, kuhu te valate 50 % veini A ja 50 % veini B. Seejärel moodustage klaasitäied, kus on 25 % A ja 75 % B veini, ning siis vastupidi – 75 % A ja 25 % B veini. Veel võib proovida vahekordadega 80: 20 või 90: 10. Erinevaid segusid maitstes, vaadates ja nuusutades selgubki lõpuks parim võimalik kombinatsioon. Oluline on vaid iga klaasi juures märkmeid teha, kui palju kumbagi veini valati.