Читать книгу Käsuõigus - Tom Clancy - Страница 8

Edgar Nõlvak kuulis pea kohal mürskude ulgumist, ta vaatas üle õla tagasi just sel hetkel, kui need tabasid linnavalitsuse hoonet ja bussijaama. Kui suits hõrenes, nägi ta künkanõlval mingit masinat, mis näis liikuvat mööda teed. Esialgu pidas ta seda mustaks või tumeroheliseks maasturiks, see näis koguni parklas peatuvat. Täpsemalt oli raske näha, sest sõiduk jäi sealsamas seisva suure haiglahoone varju, kuid lõpuks Edgar taipas, mis see tegelikult on.

See oli must kopter, mille jalased oli maapinnast kõigest meetripaari kõrgusel.

Edgari kõrval poris lamav mees kahmas tal käsivarrest. Ta osutas kopteri poole ja karjus hüsteeriliselt: „Nad on meie selja taga! Nad ründavad läänest!”

Edgar silmitses kõheldes kopterit. Lõpuks ta ütles: „See pole venelaste oma. Minu arvates on see teleuudiste kopter.”

„Nad filmivad seda? Nad lihtsalt tulid vaatama, kuidas me sureme?”

Edgar vaatas tankide poole, kust tulistatud mürsk plahvatas kõigest kuuekümne meetri kaugusel kraavist, kus ta lamas. Neile sadas kaela porilatakaid. „Nad surevad ise, kui ei kao siit kus kurat.”

Lapranov pahvis mõnuga sigaretti. Ta tõmbas pika sõõmu, kui kõrvaklappides kostis kutsung. „Burja Null-Neli Burja Null-Ühele.”

„Jätka, Neli!”

„See kopter on Katariina ekraanil… tundub, et selle pearootori kohal on mingi kookon.”

„Mis?”

„Mingi kookon, kapten.”

Teate ära kuulanud, laskus ta alla komandöriistmele ja vaatas oma Katariina kaugmaa tulejuhtimise monitorile. Nüüd oli kopter paremini näha. Jah, selle väikese lennumasina pearootori võlli juures paistis olevat mingi ümar seade.

„Mida põrgut see…”

Sigaret kukkus tal suust.

Sitt!

Lapranov oli õppinud ära tundma kõikide NATO lennukite siluette. Ta sosistas: „See on… see on OH-58.”

Burja Null-Üks juht tuli kuuldele. „Ei saa olla, kapten. Eestlastel ei ole…”

Lapranov viskus ülespoole ja haaras luugisulgurist, et torniluuk kinni tõmmata, ja karjus mikrofoni: „Need on jobannõje ameeriklased!”

USA lennuväe 17. dessantdiviisi 101. brigaadi eskadrilli Bravo Chief warrant officer W-2 Eric Conway vaatas oma infrapuna-jälgimisseadme FLIR monitorile ning nägi umbes nelja kilomeetri kaugusel Venemaa tankide rivi. Siis keskendas ta tähelepanu taas pea kohal olevatele rootorilabadele. Kopteri Kiowa Warrior OH-58D pearootori kaks laba pöörlesid mõlemal pool tänavat asuvate majade seintele ohtlikult lähedal. Kui ta ei juhi oma masinat täiesti kindlalt, tabab laba mõnda neist hoonetest, paisates kopteri hooga vastu maad, kus see keereldes puruneb ja siis tapaks vilets lennuoskus nii tema kui ka teise piloodi veel enne, kui Venemaa tankid neile pihta saavad.

Veendunud, et käsi on kindel, tõmbas ta rahunemiseks sügavalt hinge ja ütles pardamikrofoni: „Oled sa valmis, semu?”

Teine piloot, CWO-2 Andre Page vastas rahulikult: „Umbes sama valmis, kui peaksin olema.”

Conway noogutas ja lausus: „Laser sihtmärgile!”

„Just nii, laser sihtmärgile.”

Conway lülitas mikrofoni kiiresti ühendusvõrku. „Longbow Kuus-Kuus, Black Wolf Kaks-Kuus. Sihtmärk laseril.”

Ligi kuus kilomeetrit kopterist OH-58D Kiowa Warrior tagapool Aarna külast põhjas rippus madalal karjamaa kohal metsaga kaetud künka suhtelises varjus kaks massiivset Apache Longbow ründekopterit. Juhtkopteri Longbow Kuus-Kuus piloot kuulis luurekopteri teadet samal ajal, kui temast eespool ja madalamal istuv teine piloot, kes oli ühtaegu laskur, võttis vastu signaali, mis osutas, et laser on fikseeritud esimesele sihtmärgile neist mitu kilomeetrit eemal.

„Tänan, Black Wolf Kaks-Kuus. Laserisignaal selge. Olge valmis.”

Põlva kohal heljuv luurekopter Kiowa Warrior ei olnud tugevasti relvastatud. Selle jõud ei peitunud pardarelvades, vaid hoopis võimes avastada sihtmärke, fikseerida nende asukoht ja edastada andmed tagapool varitsevatele suurtele ründekopteritele Apache. Nende akronüüm VCAS tähendas lähimaa õhutoetust ning CWO-2 Conway ja tema teine piloot olid jõudnud oma oskuste viimasele piirile, kui juhtisid kopteri linna vahelt läbi vaenlase radarile märkamatult, et jõuda positsioonile, kust edastada Apache’idele luureandmeid.

„Selge, Longbow Kuus-Kuus. Peame kiirustama. Olen nüüd lagedal.”

Metsaserval seisva Lapranovi tankiüksuse põhjatiival karjus tankikomandör mikrofoni: „Burja Null-Üks, siin Burja Null-Kuus. Laserihoiatus!”

„Sitt!” pomises Lapranov peatelefoni. Sel väikesel kopteril taamal ei tarvitse olla rakette, kuid ilmselt fikseeris ta mõne varjatud lennuki jaoks sihtmärke.

„Lülitada sisse Arena süsteemid!” käskis ta.

Tank T-90 kaitsevahendite süsteem avastab läheneva ohu Doppleri radariga. Kui ründaja rakett on jõudnud tõrjumiskaugusele, tulistab Arena’ga relvastatud tank kaitseraketi, mis plahvatab lähenevast ohust kaks meetrit eespool ja likvideerib selle.

„See kopter suunab sihtmärgile Apache’ide või reaktiivlennukite rakette!” hoiatas Lapranov. „Kus mu õhutoetus on?”

„Saabub kümne minuti pärast,” vastas Burja Null-Viis komandör.

Lapranov virutas rusikaga vastu komandöripulti. „Kõik tankid, laadida Refleks!”

Juhitav rakett M119M Refleks tulistatakse välja tornisuurtükist, kohe avanevad stabilisaatorid ja see sööstab sihtmärgi poole. Igal tankistil kulub juba rauas oleva kildfugassmürsu eemaldamiseks üle kolmekümne sekundi, seejärel asendab automaatlaadur selle Refleksiga.

„Sihtmärk on väljaspool tuletsooni!” teatas Burja Null-Kaks.

„Täitke käsk, kurat võtaks!” karjus Lapranov. Ta lootis kogu südamest, et künkal asuva väikese Kiowa Warriori poole tulistatud kuus raketti sunnivad ameeriklaste kopteri lasersuunamise katkestama, kuni Burja üksuse tankid jõuavad taanduda metsa varju.

Viis kilomeetrit lääne pool rippus Aarna küla kohal õhus kaks ründekopterit Apache Longbow, kummalgi kaheksa raketti Hellfire. Lennujuhi käsul tulistati need välja. Kui raketid läbi sinise taeva idas asuva varjatud sihtmärgi poole sööstsid, edastas juht-Apache Põlvas asuvale luurekopterile teate.

„Tänan, Black Wolf Kaks-Kuus. Kõik Hellfire’d teel ja suunduvad sihtmärgile Alfa.”

Tankis Burja Null-Üks istuv kapten Arkadi Lapranov nägi oma Katariina monitoril välgatust. Ta teadis, et see rakett suundub Null-Kuue poole, sest just selles tankis oli kõlanud laseriindikaatori hoiatussignaal.

Esimene Hellfire ilmus tillukese väreleva sädemena künka kohale. Sinise taeva taustal ei viidanud miski, et see jõuab mõne sekundiga sihtmärgini, kuid samas suundus see alla metsaserva poole.

Burja Null-Kuue automaatsüsteem Arena reageeris lähenevale raketile ja tulistas kaitseraketi. Viiskümmend meetrit enne tanki Hellfire plahvatas, paisates puude vahele metallikilde.

Arena reageeris ainult korra, sest teine Hellfire järgnes liiga kiiresti, enne kui Arena suutis lähtestuda ja uue sihtmärgi fikseerida. Rakett tabas Burja Null-Kuue torni, kaitsesüsteem ei jõudnud teist tõrjeraketti välja tulistada.

Lapranov istus tankis komandöri kohal, luuk suletud, Null-Kuus asus temast sada kakskümmend meetrit põhja pool, kuid sellegipoolest paiskas plahvatus metalliriismeid kõlinal vastu tema tanki soomust.

Teine tank, Burja Null-Kaks, laskis hetk hiljem välja kaks tõrjeraketti Arena, tänu millele õnnestus pääseda kahest Hellfire ründeraketist. Kui Null-Kahe ees hävitati teine rakett, teatas Burja Null-Viis, et nüüd on tema laserile püütud.

Null-Viis purustati hetk hiljem.

Lapranov loobus rakettidest Refleks, sest nelja seni veel terve tanki automaatlaadurid alles otsisid moonakambrist õiget mürsku.

„Suitsukate ja taanduda!” karjus Lapranov kõikidele Burja üksustele ja seejärel sisetelefoni kaudu oma tanki juhile: „Minema siit! Tagasi! Tagasi! Tagasi!”

„Just nii, kapten!”

Põlvas pooleteise meetri kõrgusel maapinnast rippuvas kopteris Kiowa Warrior nägid Eric Conway ja Andre Page, et neli metsaservale jäänud tanki taandusid, püüdes jõuda puude vahele. Kümmekond nende ümber kerkinud suurt valget suitsupahvakut varjasid kõik kobrutavasse pilve.

„Nad pahvivad suitsu ja lasevad jalga,” ütles Page.

„Vaheta polaarsust!” ütles Conway rahulikult mikrofoni.

„Selge,” vastas Page ja lülitas FLIR-i valgelt soojuselt mustale.

Neli suurde suitsupilve kadunud tanki ilmusid äkki nende ees kuvaril selgesti nähtavale.

Conway kuulis kõrvaklapides: „Black Wolf, Kaks-Kuus, veel kaks raketti teel.”

„Jätkake tulistamist,” vastas Conway.

Kui Page suunas laseri vasakult neljandale tankile, pöördus Conway tähelepanu kopteri rootorilabadele. Ta oli nihkunud pisut vasakule, labaotsad sähvisid haigla teise korruse seinast kõigest poolteise meetri kaugusel. Ta vaatas kiiresti paremale ja nägi, et sealpool on vaba ruumi rohkem, ning nihutas kopteri sinna, parkla kohale.

Puude vahel tulistas ühe T-90 kaitsesüsteem, FLIR-i kuvaril välgatas plahvatusi. Need olid aga tühised, võrreldes viiekümnetonnise tanki võimsa plahvatusega sekund hiljem, kui sihtmärgini jõudnud Hellfire tabas ülevalt selle torni.

„Hea tabamus, Longbow. Sihtmärk hävitatud. Järgmine laseril.”

„Selge, Black Wolf Kaks-Kuus. Tulistan… raketid teel.”

Lapranovi Burja Null-Üks oli jõudnud kahekümne viie meetri kaugusele puude vahele, kui kõlas tema tanki laserihoiatussignaal. Ta karjus juhile, et see suunaks tanki sügavamale metsa, ning T-90 taandus, pilbastades mände.

Hetk hiljem avas Null-Ühe automaatne tõrjesüsteem tule. Kapten ei saanud teha muud, kui haarata toest pea kohal ja pigistada silmad kinni.

Arkadi Lapranovit haaranud paanikasööst ei pannud teda kaasa tundma nendele meestele ja naistele, kelle majad ta samal hommikul hävitanud oli. Ta kössitas komandöri juhtpuldi taga ja lootis kõigest hingest, et Arena ta päästab.

Tõrjeraketid kaitsesidki teda kaks korda, kuid kolmas rakett murdis läbi ning lajatas vastu plahvatavat reaktiivsoomust Kontakt-5, õhkides kaitsekatte, mis pidi neutraliseerima tabanud raketi purustusjõu, kuid Hellfire läbistas viiekümnetonnise teraskolossi nagu kuul inimkeha. Kolm meest tankis surid mõni mikrosekund pärast Hellfire’i lahingupea detonatsiooni, T-90 torn paiskus otse üles ligi viiekümne meetri kõrgusele ning tank ise löödi kummuli nagu betoonteele virutatud plastlelu. See plahvatas, soomusetükid vuhisesid läbi metsa ning teiseste plahvatuste leegid ja must suits tuprusid külma taeva poole.

Minut hiljem lülitas CWO-2 Eric Conway mikrofoni sisse. „Longbow Kuus-Üks, Black Wolf Kaks-Kuus. Hea tabamus. Rohkem sihtmärke pole näha.”

Tagantpoolt kostis Apache Longbow’ lennujuhi teade: „Arusaadav. Suundume tagasi baasi.”

Conway tõstis kinnastatud rusika, Page müksas seda, siis kaldus Black Wolf Kaks-Kuus põhja poole, pöördus ja alustas tõusu. Suurendanud horisontaalkiirust, sööstis ta tagasiteel baasi üle neljakorruselise haigla.

Umbes kilomeetri kaugusel ida pool kraavis lamanud Edgar Nõlvak oli tõusnud istuli, et näha paremini metsaserval suitsevaid kuue tanki rususid.

Porist ei kostnud vaimustatud hõiskeid ega rõõmurõkatusi. Mehed seal ei saanud veel õieti aru, mis äsja oli juhtunud, ning mingil juhul ei võinud nad teada, et Venemaa sõjamasinate järgmine laine oli juba läbi metsa rullumas. Sellegipoolest oli neil rünnaku lõpust abi. Mõni jooksis autode poole, et neid lähemale tuua, teised lohistasid haavatud kraavist parklasse, et nad sealt autodega haiglasse viia.

Kellegi jõulised, kuid oskamatud käed haarasid Edgar Nõlvakust kinni ja tirisid teda eemale. Ta libises poris, võpatades valust jalgades, mida alles nüüd tundma hakkas, ning palvetas endamisi oma küla, riigi ja kogu maailma eest, sest tundis, et oli täna näinud millegi kohutava algust.

Põlva lahing oli esimene NATO ja Venemaa relvakokkupõrge, mis kirja läks, kuid veel sama päeva õhtuks oli kogu Ida-Eestis peetud kümneid samasuguseid lahinguid.

Venemaa sõjaplaan oli lähtunud eeldusest, et NATO ei taha või ei suuda oma liikmesriiki kaitsta. Venelaste õnnemäng oli nurjunud, järgmisel päeval taganesid nad Eestist, kuulutades oma rünnaku edukaks, sest eesmärk olevat olnud ainult mõnest piiriäärsest külast terroristide minemakihutamine, ja see ülesanne täideti edukalt.

Läänes teadsid siiski kõik, et venelased olid tahtnud tungida Tallinna, seega tähendas nurjumine Valeri Volodini täielikku läbikukkumist. Igaühele, tõenäoliselt ka Volodinile endale oli selge, et nad olid alahinnanud NATO, eriti aga USA otsusekindlust.

Sellal, kui Läänes venelaste taandumise tõttu juubeldati, liikusid Kremli valitsejad juba lüüasaamisest edasi ja kavandasid oma võimuala piiride läände nihutamise plaani uut faasi.

Ja selles plaanis arvestati kindlasti ohuga, mida kujutasid endast Ameerika Ühendriigid.