Читать книгу Taksojuhi päevik. Tõeline Soome elu ja soomlased läbi eestlastest taksojuhtide silmade - Toomas Tomahook - Страница 4

PINDALA, ELANIKE ARV, SUURIMAD LINNAD

Kuna raamatus mainitakse palju kohanimesid, siis otsustasin enne jätkamist siia Soome kohta ühe väikse spikri lisada.

2013. aasta lõpu seisuga elas Soomes 5,45 miljonit inimest, neist mehi 2,68 ja naisi 2,77 miljonit. Üle 100aastaseid elas Soomes lausa 706 inimest, neist 89 meest ja 617 naist. Rahvustest elas Soomes selle hetke seisuga soomlasi 89 %, rootslasi 5,34 %, laplasi 0,04 %, venelasi 1,22 % ja teisi rahvusgruppe kokku 4,09 %. Nendest omakorda vallalisi on 47,7 %, abielus paare 37 % ning lahutatuid oli 15,3 %. Sisserännanutest elas eestlasi Soomes 2013. a lõpu seisuga 44 700, venelasi 30 700, rootslasi 8 300 ja somaallasi 7 400 inimest. Vanusegrupis 15–69 eluaastat elas Soomes elanikke kokku 3,48 miljonit. Huvitava faktina tooks veel ära, et 1900. aastal elas Soomes 2,65 miljonit elanikku ehk siis 113 aastaga on Soome rahvaarv enam kui kahekordistunud.

Elanikelt on suurimad linnad Helsingi 612 600, Espoo 260 700, Tampere 220 400 ja Vantaa 208 000 inimesega.

Soome pindala oli 1. jaanuari 2014. aasta seisuga 302 339 km ² (teine allikas ütleb ka 338 424) ehk siis peaaegu seitse korda suurem kui Eesti oma. Võrdlusena võib veel öelda, et Soome on pindalalt suurem kui Suurbritannia, mille pindala on „vaid” 229 848 km². Soome on pindalalt viies riik Lääne-Euroopas. Soome pikkus lõunast põhja suunas on 1160 km ja laius idast lääne suunas 540 km.

Soome pindalast suuremad osad moodustavad Lapimaa 92 660, North Ostrobothnia 35 508 ja Kainuu 21 500 km².

Pindalalt suurimad Lõuna-Soome linnad on aga Helsingi, Espoo ja Vantaa.

RIIGIKEELED, KLIIMA, PEAMISED EKSPORDIARTIKLID

Soome riigikeelteks on soome ja rootsi keel.

Soome iseseisvus 6. detsembril 1917. aastal, olles eelnevalt olnud 108 aastat Vene Impeeriumi ja enne seda veel 600 aastat Rootsi riigi osa.

Soome kliima on väga kontrastne:2013. aastal mõõdeti näiteks Sodankyläs madalaimaks temperatuuriks 39,7 miinuskraadi, kui sama aasta suvel oli kõrgeimaks temperatuuriks Liperis 32,4 plusskraadi.

Soome põhilised ekspordiartiklid on elektroonikakaubad, metallitooted, masinad, transpordiseadmed, puidu- ja paberitooted ning kemikaalid.

© CITY SURVEY DIVISION, HELSINKI 2014

Helsingi kaart koos selle keskusele lähimate linnaosadega

LÕUNA-SOOME SUURIMAD LINNAD

Helsingi

Helsingi linn rajati algselt Rootsi Kuninga Kustav Vaasa käsul Vantaanjoen suudmele 1550. aastal. 1643. aastal toodi linn üle tänasele asukohale. Iseseisva Soome pealinnaks nimetati Helsingi aastal 1917.

Helsingis elas 1. jaanuari 2014. aasta seisuga 612 000 inimest. Linna pindala on 719 km², millest mere all on 503 ja maismaana 216 km². Helsingi omab 123 km pikkuses rannariba. Lisaks on Helsingi piirkonnas 315 saart. Linna aastaseks keskmiseks temperatuuriks on 5,9 plusskraadi, kuumim kuu aastas on juuli 17,7 plusskraadi ning külmim kuu on veebruar 6,8 miinuskraadiga.

Espoo 14

Espood märgitakse ajaloos juba 14. sajandil, kui Espood läbis Kuningate Tee (King’s Road) Turust Viiburisse. 1963. aastast sai Espoost väikelinn ning 1972. aastal sai linn omale täielikud linnaõigused. 2008. aastal tähistas Espoo oma 550. aastapäeva.

260 700 elanikuga Espoo pindalaks on 528 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 312 ja veekogusid 216 ruutkilomeetrit.

Espoo suurimad linnaosad on (suvalises järjestuses): Leppävaara (Helsingist loodes ca 12 km), Tapiola (Helsingist läänes ca 9 km), Matinkylä-Olari (Helsingist läänes ca 14 km), Espoonlahti (Helsingist läänes ca 18 km) ja Espoo keskus (Helsingist lääne-loode suunas ca 20 km).

Espoo koos sellega piirnevate linnade ning suuremate piirkondadega. Allikas: Espoon kaupunki TEKE / kaupunkimittausyksikkö

Haukilahti ujumisrand

Haukilahti jahisadam

Lisaks on Espoos väiksemad keskused nagu Otaniemi (üliõpilaslinnak, Helsingist läänes ca 9 km), Keilaniemi (äri- ja tehnoloogialinnak, Helsingist ca 8,5 km läänes), Westend (Helsingist läänes ca 10 km Soome lahe kaldal), mis on jõukas, põhiliselt eramute rajoon mõnede üksikute korruselamutega. Westendi kõrval lääne suunas on Haukilahti, kus enamuses on korruselamud.

Matinkylä-Olari linnaosast põhja suunas on väike äripiirkond Olarinluoma koos mitmete kontorite ning autoesindustega. Matinkyläst läänes, Espoonlahti kõrval on kohe Kivenlahti ning sellest omakorda läänes täiesti uus linnaosa Saunalahti. Viimasest edasi lääne suunas ca 9 km kaugusel on vahva nimega koht Masala. Masalast omakorda 10 km läände asub suurem keskus Kirkkonummi.

Espoo väiksematest linnajagudest nimetaks veel Mankkaad, mis asub Tapiola ja Olarinluoma kõrval ning Tapiola-Kilo vahel. Kilo ise asub Helsingist lääne-loode suunal ca 13 km kaugusel, mille kõrval asetseb kohe suurem jõukam linnaosa Kauniainen, mis tegelikult on omaette linnaõigustega linnaosa.

Vantaa 15

Vantaa 873 ruutkilomeetrisel alal elas 2013. aastal ca 208 000 elanikku. Vantaal asuvad suuremad piirkonnad on: Kivistö, Myyrmäki, Korso, Aviapolis, Tikkurila, Koivukylä, Hakunila. Vantaal asub ka Helsingi-Vantaa rahvusvaheline lennujaam, Helsingist ca 18 km põhjas.

Detailsemat infot leiab Soome kohta statistikaameti kodulehelt.

SOOME TAKSOD, TELLIMINE NING TAKSOKULTUUR

Nagu eelnevatest numbritest nägid, siis ühe taksojuhi tööpiirkond ja potentsiaalne klientuur võivad olla päris suured. Eriti neil taksojuhtidel, kes põhiliselt Espoo, Helsingi ja Vantaa linnades sõidavad.

Kolme linna maismaapindala on kokku 1401 ruutkilomeetrit, milles asub ca 15 000 tänavat ning kus elab ligikaudu 1,1 miljonit elanikku. Tänavate arv pole võrreldav muidugi nt New Yorgi või Londoni omaga, kuid kolme Soome linna peale on see siiski muljetavaldav hulk, mida siinne taksojuht teadma peaks.

Soomes on väidetavalt kokku umbes 5000 põhikohaga taksojuhti. Neile lisaks on veel ca 4000 sohvrit, kes aeg-ajalt taksojuhi ametit mõne teise töö kõrvalt peavad. Helsingis on sõidus kokku väidetavalt 1100 taksot.

Soomes kasutatavad taksod on üldjuhul väga kvaliteetsed. Taksodeks kasutatavaid autosid vahetatakse ettekirjutatud seaduse korras välja maksimaalselt iga 3 aasta tagant. Auto puhtus ning reisi kvaliteet sõltub taas juhist endast. Samas on harv juhus, kui taksod on seest määrdunud, sest Soome taksodes on keelatud suitsetada ning lisaks ka süüa ning juua, kahte viimast küll ainult juhtidel. Kui ise soovite taksos süüa või juua, siis soovitan viisakuse mõttes enne juhilt selleks luba küsida.

Soovitan tähele panna, et sõidu alustusmaks ja kilomeetritasu on üle riigi ühesugused. Alustustasu on tööpäeviti kella 6–20ni ning laupäeviti 6–16ni 5.90. Pühade ajal või pühapäeviti on sõidu alustustasu ööpäevaringselt 9 eurot.

Kilomeetritasud sõltuvad sellest, mitu reisijat autot korraga kasutavad.Kui autos sõidab 1–2 reisijat, siis maksab kilomeeter 1.52 eurot ja kui autos sõidab 3–4 reisijat, siis 1.86 eurot.

Samuti soovitan arvestada takso ettetellimisel lisatasu – 7 euroga. Ettetellimine ei taga aga, et te 100 % takso ka saate soovitud ajaks. Nii võib juhtuda nt nädalavahetuste öösiti ja hommikuti, kui taksode vajadus on kordi suurem pidutsema mineva või sealt tuleva rahva tõttu kui argiöödel ja – hommikutel.

ALATI soovitan võtta pärast sõidu lõpetamist ka taksojuhilt arve. Seda kas või sellepärast, et kui unustate taksosse mõne oma isikliku asja, siis tšekil on kõik auto ja juhi andmed kirjas ning saate kasutatud takso juhi või selle tööandjaga ühendust võtta. Samamoodi võite kasutada tšekilt leitud andmeid, kui teil on mingeid probleeme olnud reisi või taksojuhiga.

Kui sa soovid taksosse kaasa võtta mõnda suuremat pakendit või hoopis suuremat kodulooma, siis on taksojuhil õigus lisada arvele ka sellise „kauba” vedamise eest lisatasu. Seda võidakse teha, aga ei ole alati nii. Kõik sõltub taksojuhist.

Ja loomulikult pead sa arve eest tasuda saama nii sularahas kui pangakaardiga. Ja veel kord, võta tšekk kindlasti, ERITI kui oled uimastavaid aineid tarbinud ning pisut napsune.

Kui sa nüüd küsid, palju taksojuhid palka saavad, siis jutud müstilistest palkadest on legendid. Või mis on üldse müstiline palk – kõik on ju suhteline.

Soomes taksojuhtidel mingit põhipalka ei ole. Juht teenib vaid teenitud kassa pealt. Iga aastaga on järjest raskem korralikku palka teenida, sest taksosid on turul liiga palju ja kliente jääb järjest vähemaks. Üheks põhjuseks on ühistranspordi, sealhulgas metroo kiire areng ning Soomet hetkel rõhuv „lama” ehk meie keeles „masu” või „pupu”. Ise arvan, et pigem on neil hetkel veel masu, aga ega see valus pupugi väga kaugel pole.

Soome taksode kasutamise kultuurist saad aimu läbi järgnevate lugude. Kirjutasin need siia n-ö päevikuvormis, kus iga loo juures on aeg, millal midagi toimus. Siis saad parema ettekujutuse olukorrast – milline oli aastaaeg, kas väljas oli mõnus soe või kõledalt külm. Kas oli valge või juba pime aeg jne. Püüan sulle võimalikult täpselt edasi and kohti, inimesi ja olukordi.

Jagasin lood erinevatesse peatükkidesse. Mõnedes peatükkides on rohkem lugusid, mõnedes vähem. Osa lood on ka pikemad kui teised nii nagu koosoldud aeg klientidegagi. Vahel võib sõit kliendiga kesta pool tundi, kuid kui reis möödub rahulikult, siis pole ka millestki väga rääkida. Teinekord on vastupidi. Mõni lollpea on autos 6–7 minutit, aga kogu sellest reisist saab kaks lehekülge märkmeid kirja panna.

Sõidud ja taksodest läbikäivad inimesed on väga erinevad. Inimeste vajadused ning eesmärgid taksos on äärmiselt erinevad. Aga kõigest sellest saad sa ise kohe lugeda. Ole valmis ja kinnita turvavöö! Sellest tuleb korralik sõit!