Читать книгу Põhja Nõid - Tuuli Tolmov - Страница 3

Kogu maad raputas ootamatu katastroof – taevast langes leegitsev kera otse Suurele Saarele, tuues endaga kaasa hävingu, mida keegi ei osanud oodata. Kohalikud pidasid seda päikese tükiks, taevaisa saadetuks.

Taevakivi tekitas haldjates kustutamatu verejanu ning äkitselt polnud ööd enam ohutud. Taevakivi tõi endaga kaasa ka kohutava haiguse, mida keegi ravida ei osanud.

Ning ta äratas Maaema, kes oli aastatuhandeid rahulikult uinunud.

Suurel Saarel elav Säde ning kohalik külatark Lembi nägid unes kolme poissi, kes võiksid selle needuse lõpetada, ning otsustasid ühega neist, Aulembiga, unenäosideme kaudu ühendust võtta.

Aulemb, Tarn ja Vagur asusid Suurte Saare poole teele, et neetud Taevakivi hävitada. Teel kohtasid nad mitmeid takistusi, millest nad õnne ja kavalusega siiski välja tulid. Nad kohtasid kivihaldjaid, libahunte, ekslesid soos… Kuid mitte alati ei läinud kõik õnneks. Vagurit tabas nõia needus ja ta muudeti nirgiks. Tarni surm mõjus Aulembile väga rängalt. Surm andis neile taevakivi hävitamiseks küll enda mõõga kasutada, kuid needis selle, kes seda kasutada üritab.

Suurelt Saarelt asus poiste poole teele ka Säde koos Rahoga, kes õpetas talle võitlemist ja samal ajal kaitses teda nagu oma õde. Kui Aulembi käsi vääratas Surma pealepandud needuse tõttu, oli Säde see, kes viis töö lõpule ning hävitas neetud taevakivi.

Haldjate maailma saabus taas tasakaal ning haigus hääbus, kuid üks ohtlik ja ettearvamatu jõud jäi siiski püsima – Maaema oli ärkvel, vihane ja kättemaksuhimuline.

Teadmata, kuidas saada jagu Maaemast, kes oli ikkagi üks jumalatest, otsustati Säde eestvedamisel minna kõige targema inimese, Põhja Nõia juurde. Teekond tõotas tulla pikk ja raske, kuid kõik koos, Säde, Raho, Aulemb ja Vagur otsustasid selle siiski ette võtta, et Maaema hävitustööle lõpp teha.