Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 157

15:6.1 (172.3) Erinevate kosmose sfääride päritolule vaatamata on neid võimalik jagada järgmistesse põhiliikidesse:

15:6.2 (172.4) 1. päikesed ehk kosmosetähed;

15:6.3 (172.5) 2. tumedad kosmosesaared;

15:6.4 (172.6) 3. väiksemad kosmosekehad ehk komeedid, meteoorid ja planetesimaalid;

15:6.5 (172.7) 4. planeedid, kaasa arvatud asustamata maailmad;

15:6.6 (172.8) 5. arhitektuursed sfäärid ehk tellimise peale loodud maailmad.

15:6.7 (172.9) Kui arhitektuursed sfäärid välja arvata, on kõik kosmilised kehad arengulist päritolu selles mõttes, et neid pole olevaks muutnud Jumaluse käsusõna; arengulist päritolu on nad seetõttu, et Jumala loovad teod on aegruumilise toimimise teel ning paljude Jumaluse loodud ja ilmnenud intellektiolendite tegevuse kaudu leidnud avaldumist.

15:6.8 (172.10) Päikesed. Tegemist on kõikvõimalikesse erinevatesse olemisjärkudesse kuuluvate kosmosetähtedega. Ühed kujutavad endast iseseisvalt arenevaid kosmosesüsteeme, teised on kaksiktähed, kokkutõmbuvad või kaduvad päikesesüsteemid. Kosmosetähtede eksisteerimist saab jagada vähemalt tuhandesse erinevasse olekusse ning järku. Teie tunnete ühtaegu nii valgust kui ka soojust jagavaid päikesi, kuid on olemas ka niisugused tähed, mis annavad küll valgust, aga mitte soojust.

15:6.9 (172.11) Need triljonid ja triljonid aastad, mille vältel harilik päike soojust ja valgust välja saadab, illustreerivad hästi igas mateeria algosakeses peituvat kolossaalset energiavaru. Neis füüsilise aine nähtamatutes osakestes tegelikult sisalduv energiahulk on praktiliselt kujuteldamatu. Ning kui kogu see energia on allutatud hiiglaslikule soojusrõhule ning sellega kaasnevale energiategevusele, nagu see sünnib leegitsevate tähtede sisemuses, siis vallandub ta peaaegu täielikult valgusena. Veel muudki tingimused võimal davad neil tähtedel teisendada ning välja saata suure osa sellest kosmilisest energiast, mis kindlate kosmoseringluste kaudu nendeni jõuab. Päikesedünamod tõmbavad ligi paljusid füüsilise energia faase ja mateeria kõiki kujusid ning jaotavad need hiljem taas laiali. Seega osutuvad päikesed jõujuhtimise automaatjaamadena toimivateks kohalikeks energiaringluse kiirendajateks.

15:6.10 (172.12) Orvontoni superuniversumit valgustavad ning soojendavad enam kui kümme triljonit leekivat päikest. Need päikesed kujutavad endast tähti selles astronoomilises süsteemis, mida teie vaadelda suudate. Rohkem kui kaks triljonit asuvad liiga kaugel ning on liiga väikesed selleks, et neid üldse kunagi Urantialt vaadelda saaks. Ent tervikuniversumis on niisama palju tähti, kuipalju klaasitäisi vett on teie maailma ookeanides.

15:6.11 (173.1) Tumedad kosmosesaared. Need on surnud päikesed ning teised suured ainekogumid, mis ei anna valgust ega soojust. Tumedate saarte mass võib olla gigantne ning avaldada universumi tasakaalule ja energiakorrastamisele väga olulist mõju. Mõne sellise hiigelmassi tihedus on lausa uskumatult suur. Massi ulatuslik koondumine lubab neil tumedatel kosmosesaartel toimida suuri naabersüsteeme tõhusalt vaos hoidvate tasakaalustajatena. Paljudes tähtkujudes hoiavad nad gravitatsioonilist jõutasakaalu ning nii mõnedki füüsilised süsteemid, mis muidu kindlale hukule vastu sööstaksid ning oma päikestesse sukelduksid, on niisuguste tumedate valvursaarte gravitatsiooni kindlas mõjuväljas. Just tänu sellele õnnestubki meil nende asukohta täpselt kindlaks määrata. Oleme ära mõõtnud helenduvate kehade gravitatsioonilise tõmbejõu ning oskame tänu sellele välja arvutada mingit süsteemi nii tõhusalt kindlal kursil hoidvate tumedate kosmosesaarte täpse suuruse ning asukoha.

15:6.12 (173.2) Väiksemad kosmilised kehad. Kosmoses ringlevad ja arenevad meteoorid ning teised väiksemad aineosakesed kujutavad endast tohutuid energia ja algaine kogumeid.

15:6.13 (173.3) Paljud komeedid pole mitte midagi muud kui kindla orbiidita liikuvad stellaarse ema-ratta tormakad järeltulijad, mida keskne valitsev päike järk-järgult ikka rohkem ja rohkem oma kontrolli alla võtab. Komeedid võivad olla tekkinud veel mitmel muulgi moel. Komeedi saba on suunatud eemale sellest kosmilisest kehast või tähest, mis komeeti enda poole tõmbab; seda tingivad elektrijõud komeedi tugevasti paisunud gaasilises osas, aga ka valguse ja teiste päikesest kiirguvate energiate rõhk. Nähtus kujutab endast kindlat tõendit selle kohta, et valgus ning sellega seostuvad energiad on reaalsed: see tõestab, et valgusel on kaal. Valgus on reaalne algaine, mitte lihtsalt hüpoteetiline eetrilainetus.

15:6.14 (173.4) Planeedid. Need on suuremad ainekuhjatised, mis ringlevad kindlal orbiidil ümber päikese või mõne muu kosmilise keha ning mille suurus ulatub planetesimaalidest kuni hiiglaslike gaasiliste, vedelate või tahkete sfäärideni. Kui kosmoses triiviva kosmoseainese ühtekoondumisel moodustunud külmade maailmade asend kosmoses on lähedal asuva päikese suhtes sobiv, siis on nad mõistusliku elu jaoks ideaalsed varjupaigad. Reeglina on surnud päikesed eluks kõlbmatud, sest harilikult paiknevad nad elavast, lõõskavast päikesest liiga kaugel, lisaks on nende mass liiga suur — raskusjõud surnud päikeste pinnal on kolossaalne.

15:6.15 (173.5) Teie superuniversumis ning teie liiki kuuluvate olendite jaoks on asustamiskõlblik vähem kui üks jahe planeet neljakümnest. Ja mõistagi ei sobi kõrgematele eluvormidele ei ülikuumad päikesed ega ka kauged jäised maailmad. Teie Päikesesüsteemis kõlbavad praegusel ajal elamiseks ainult kolm planeeti. Nii suuruse, tiheduse kui ka asukoha poolest on Urantia üsna mitmes suhtes inimasustuse jaoks ideaalne.

15:6.16 (173.6) Põhimõtteliselt on füüsilise energia käitumist suunavad seadused universaalse iseloomuga, ent igal planeedil ning igas kohalikus süsteemis valitsevaid füüsilisi tingimusi kujundavad suures osas kohalikud mõjurid. Arvutuid kosmosemaailmu iseloomustab nii loodud-olendite elu kui ka teiste elavate ilmingute peaaegu lõputu mitmekesisus. Teatavasse kindlasse süsteemi kuuluvate ning omavahel seostatud maailmade rühmas valitseb siiski mõningane sarnasus, sest mõistusliku elu suhtes kehtib kindel universumi etalon. Ühte ja samasse füüsilisse ringlusse kuuluvad planeedisüsteemid tiirlevad universumite lõputus ringis tihedalt üksteise kannul ning on füüsiliselt üksteisega seotud.