Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 173

16:6.1 (191.4) Meistervaimud on kosmilise meele seitsmekordne allikas, suuruniversumi mõistusepotentsiaal. See kosmiline meel on Kolmanda Allika ja Keskme meele alamabsoluutne ilming ning teataval kombel talituslikult seostuv areneva Ülima Olendiga.

16:6.2 (191.5) Niisugustes maailmades nagu Urantia ei kohta me Seitsme Meistervaimu vahetut mõju inimrasside ettevõtmistele. Teie elu kulgeb Nebadoni Loova Vaimu otsese mõju all. Ent siiski valitsevad needsamad Meistervaimud kõikide loodud-olendite meele põhilisi reaktsioone, sest nemad on kõigi mõistuslike ja vaimsete potentsiaalide tegelik allikas. Need potentsiaalid on kohandatud iga kohaliku universumi tingimustele, et toimida arenevaid aja- ja ruumimaailmu asustavate üksikisikute elus.

16:6.3 (191.6) Kosmilise meele olemasolu fakt seletab ära eri liiki inimliku ja üleinimliku meele suguluse. Üksteise poole ei tõmbu mitte ainult sugulashinged, ka sugulasmeeled on omavahel väga lähedased ning tavatsevad koostööd teha. Teinekord võib märgata, kuidas eri inimeste meel toimib hämmastavalt sarnaselt, mingis seletamatus kooskõlas.

16:6.4 (191.7) Kõiki neid kordi, mil kosmiline meel ühineb isiksusega, iseloomustab omadus, mida võiks nimetada „reaalsusetundlikkuseks”. Just nimelt see tahteolendite universaalne kosmiline anne hoiab neid muutumast teaduse, filosoofia ja religiooni esitatud aprioorsete eelduste abituteks ohvriteks. See kosmilise meele reaalsusetundlikkus reageerib reaalsuse teatavatele faasidele täpselt niisamuti, nagu aineenergia reageerib gravitatsioonile. Veelgi täpsem oleks öelda, et need aineülesed reaalsused reageerivad sel moel kosmose meelele.

16:6.5 (192.1) Kosmiline meel reageerib (tunneb vastuse ära) alati ja eksimatult kolmel universumireaalsuse tasandil. Läbimõeldult arutleva ning süüvinult mõtleva meele jaoks on reageeringud endastmõistetavad. Need reaalsustasandid on järgmised:

16:6.6 (192.2) 1. põhjuslikkus—füüsiliste aistingute reaalsusmaailm, loogilise ühtsuse teaduslikud valdkonnad, tõelise ja ebatõelise eristamine, kosmilisele reaalsusetundlikkusele toetuva arutluskäigu järeldused. See on kosmilise otsustusvõime matemaatiline vorm;

16:6.7 (192.3) 2. kohustus—eetika reaalsusmaailm filosoofia vallas, mõistuse tegevusväli, suhteliselt õige ja suhteliselt väära äratundmine. See on kosmilise otsustusvõime arvustav vorm;

16:6.8 (192.4) 3. palveldamine—usukogemuse reaalsuse vaimne vald, jumaliku osaduse isiklik teostamine, vaimuväärtuste äratundmine, igavese ellujäämise kinnitus, tõusmine Jumala teenrite staatusest Jumala poegade rõõmu ja vabaduse ilma. See on kosmilise meele kõige ehedam taip, kosmilise otsustusvõime harras ja palveldav vorm.

16:6.9 (192.5) Selline teaduslik, eetiline ja vaimne taip, need kosmilised reageeringud on kõiki tahteolendeid rikastavast kosmilisest meelest lahutamatud. Elamiskogemus ei jäta kunagi arendamata neid kolme kosmilist intuitsiooni ning need kuuluvad olemuslikult arutlevale mõtlemisele rajaneva eneseteadlikkuse juurde. Paraku on kurb täheldada, kui vähesed isikud Urantial oskavad nautida niisuguste julgest ning sõltumatust kosmilisest mõtlemisest kõnelevate omaduste arendamist iseendas.

16:6.10 (192.6) Kohalikus universumis kujutavad meeleannetused, need kosmilisele meelele omast kolm intuitsiooni, endast aprioorseid eeldusi, mis lubavad inimesel teaduse, filosoofia ja religiooni vallas toimida ratsionaalse ning eneseteadliku isiksusena. Teisisõnu, Lõpmatu kolme ilmingu reaalsuse äratundmine sünnib eneseilmutuse kosmilise menetluse abil. Tajumismeelte matemaatiline loogika tunneb ära aineenergia; meel-aru ja loogiline mõtlemine teab intuitiivselt oma moraalset kohust ning vaim-usk (palveldamine) on vaimse kogemuse reaalsuse religioon. Need peegeldava mõtlemise kolm põhitegurit võivad isiksuse arengu käigus ühenduda ja kooskõlastuda, ent nad võivad ka muutuda ebaproportsionaalseks ning oma toimimises üksteisest täiesti lahus seista. Kui nad aga ühenduvad, on tulemuseks tugev iseloom, mille aluse moodustavad omavahel suhteseoses olevad reaalsete faktidega tegelev teadus, kõlbeline filosoofia ja ehe usukogemus. Ning just need kolm kosmilist vahetut tunnetust muudavadki asjade, tähenduste ja väärtustega seostuva inimkogemuse objektiivselt kehtivaks ning reaalseks.

16:6.11 (192.7) Hariduse eesmärk on neid inimmeele kaasasündinud andeid arendada ning efektiivsemaks muuta, tsivilisatsiooni eesmärk neid väljendada, elukogemuse eesmärk neid teostada, religiooni eesmärk neid õilistada ning isiksuse eesmärk neid ühendada.