Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 159
8. Energia juhtimine ja reguleerimine
Оглавление15:8.1 (175.4) Superuniversumite keskussfäärid on tarindatud nõnda, et nad suudaksid toimida tõhusate võimsusenergia korrastajatena oma mitmetes sektorites, fokuseerides suunatavat energiat oma võimkonda kuuluvatesse kohalikesse universumitesse. Nad avaldavad suurt mõju korrastatud kosmoses ringlevate füüsiliste energiate tasakaalustamisele ja juhtimisele.
15:8.2 (175.5) Muid korrastusfunktsioone täidavad superuniversumi võimsuskeskused ning füüsilised juhtijad, need elusad ja poolelusad arukad olemisvormid, kes on moodustatud nimelt selle ülesande täitmiseks. Neid võimsuskeskusi ja juhtijaid on raske aduda: neil alamail klassidel pole tahet, neil puudub tahtevõime, nad ei langeta otsuseid, nende toimimine on igati mõistuspärane, kuid ilmselt automaatne, tulenedes loomupäraselt nende väga spetsiifilisest organiseeritusest. Superuniversumite võimsuskeskused ja füüsilised juhtijad suunavad ning osaliselt ka juhivad neid kolmekümmet energiasüsteemi, mis moodustavad gravita valdkonna. Uversa võimsuskeskuste hallatud füüsilise energia ringlustel kulub pisut rohkem kui 868 miljonit aastat selleks, et sooritada superuniversumis täisring.
15:8.3 (175.6) Arenev energia on algaineline: sellel on olemas kaal, ehkki kaal on alati suhteline ja sõltub pöörlemiskiirusest, massist ning antigravitatsioonist. Mateeria mass püüab aeglustada energia kiirust, mis on universaalse iseloomuga ning mida võib kujutada järgmiselt: algselt antud kiirus miinus liikumisel kohatud massi pidurdav toime pluss superuniversumi elusate energiajuhtijate korraldav tegevus ning lähedal asuvate ülikuumade või tugevasti laetud kehade füüsiline mõju.
15:8.4 (175.7) Mateeria ning energia omavahelise tasakaalu hoidmise universaalne plaan näeb ette väiksemate aineosakeste lakkamatu loomise ning olematuks muutmise. Universumi Võimsusesuunajad oskavad energiakoguseid nii tihendada ja pidurdada kui ka avardada ja vabastada.
15:8.5 (175.8) Kui gravitatsiooni pidurdav mõju vältaks piisavalt kaua, muudaks raskusjõud lõpuks kogu energia mateeriaks, ent sellele seisavad vastu kaks asjaolu: esiteks energiajuhtijate antigravitatsiooniline mõju ning teiseks tõik, et väga kuumades tähtedes ning suure energialaenguga külmade, tihenenud ainest koosnevate kosmiliste kehade ümber valitsevates tingimustes on korrastatud mateerial kalduvus laguneda.
15:8.6 (176.1) Kui mass liigselt kuhjub, ähvardades energia tasakaalust välja viia ja füüsilised jõuringlused tühjaks ammutada, sekkuvad füüsilised juhtijad — seda siis, kui gravitatsioonijõu omadusest energiat üleainestada ei juhtu võitu saama surnud kosmosehiidude omavaheline kokkupõrge, mis need kuhjunud gravitatsioonikogumid ainsa hetkega täielikult hajutab. Niisuguste kollisioonide käigus muudetakse tohutu suured mateeriamassid silmapilkselt üliharuldaseks energiavormiks ning võitlus universaalse tasakaalu saavutamiseks algab uuesti. Lõpuks muutuvad suuremad füüsilised süsteemid püsivaks, füüsiliselt stabiilseks ning võtavad sisse oma koha superuniversumite tasakaalustatud ja korrapärases ringluses. Hiljem niisugustes kindlakskujunenud süsteemides enam kokkupõrkeid ega muid hävitavaid katastroofe ette ei tule.
15:8.7 (176.2) Energia ülejäägi aegadel esineb võimsushäireid ning soojuskõikumisi, mida saadavad elektrilised ilmingud. Energiavajaku aegu kasvab mateeria suundumus kuhjuda, tiheneda ning mitte väga kindlas tasakaalus püsivates ringlustes kontrolli alt väljuda. See toob kaasa mateeria kohandumise tõusu ja mõõna nähtuste ja kollisioonide läbi ning tasakaal ringleva energia ja sõna otseses mõttes püsivamaks muutunud mateeria vahel seatakse taas kiiresti jalule. Prognoosida ning sügavamalt mõista lõõmavate päikeste ja tumedate kosmosesaarte tõenäolist käitumist ongi üks taevaste tähevaatlejate ülesandeid.
15:8.8 (176.3) Me oskame ära tunda enamikku universumi tasakaalu ohjavaid seadusi ning prognoosida nii mõndagi sellest, mis universumi püsivusse puutub. Tegelikult on meie prognoosid küll usaldusväärsed, kuid siiski tuleb meil pidevalt tegemist teha teatavate jõududega, mis meile tuntud energia juhtimise ning mateeria käitumise seadustele täielikult ei allu. Kõikide füüsiliste nähtuste ennustatavus muutub aina raskemaks vastavalt sellele, mida kaugemale Paradiisist me universumites läheme. Kui väljume Paradiisi Valitsejate isikliku haldusala piiridest, muutub ikka raskemaks ja raskemaks prognoosida niisugustele standarditele ning kogemustele vastavalt, mis on kujunenud ja saadud pelgalt lähedaste astronoomiliste süsteemide füüsiliste ilmingute jälgimise käigus. Isegi seitsme superuniversumi maailmades elame keset selliste jõudude toimet ning energiareaktsioone, mis läbistavad meie elu kõiki valdkondi, küündides ühendatud tasakaalus kaugele, kõikidesse väliskosmose piirkondadesse.
15:8.9 (176.4) Mida kaugemale väljapoole minna, seda tõenäolisemalt puutume kokku nende muutlike ning prognoosimatute ilmingutega, mis nii eksimatult iseloomustavad Absoluutide ja kogemuslike Jumaluste läheduse äraarvamatut mõju. Ja kindlasti annavad need nähtused tunnistust kõigi asjade teatud ülemjuhtimisest.
15:8.10 (176.5) Tundub, nagu oleks Orvontoni superuniversum praegu aegamisi seiskumas, ent välisuniversumid näivad koonduvat ja jõudu koguvat enneolematuks tegutsemiseks tulevikus, keskne Havona universum aga on igaveses tasakaalus. Gravitatsioon ja soojuse puudumine (külm) korrastavad mateeriat ning hoiavad seda koos, kuumus ja antigravitatsioon aga lõhustavad mateeriat ja hajutavad energiat. Elusad võimsusesuunajad ning jõukorraldajad kujutavad endast universumite moodustamise, olematuks muutmise ning ümberkorraldamisega seostuvate lõputute muutuste juhtimise ning mõistusliku suunamise saladust. Udud võivad hajuda, päikesed kustuda, süsteemid kaduda ning planeedid hävida, kuid universumid ei kao iialgi.