Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 174

16:7.1 (192.8) Kõlbelise olemuse äraseletamiseks ei piisa pelgalt arukusest. Kõlblus, vooruslikkus kuulub sünnipäraselt inimisiksuse juurde. Moraalne intuitsioon, kohustuse äratundmine on osake inimmeele annetest ning see seostub teiste selliste inimloomuse lahutamatute joontega nagu teaduslik uudishimu ja vaimne taip. Inimese vaimulaad küünib sootuks kõrgemale tema loomariiki kuuluvate sugulaste omast, kuid eriti teravalt eristab inimest loomast tema kõlbeline ja religioosne olemus.

16:7.2 (193.1) Looma selektiivsed reaktsioonid piirduvad käitumise motoorse tasandiga. Kõrgemate loomade näiline intuitsioon toimib ainult motoorsel tasandil, avaldudes harilikult alles pärast motoorse katse ja eksituse kogemist. Inimese võimuses on enne igasuguste uuringute ja katsete tegemist kasutada teaduslikku, kõlbelist ning vaimset taipu.

16:7.3 (193.2) Ainult isiksuse võimuses on teada, mida ta teeb — teada veel enne, kui ta seda teeb; vaid isiksuste puhul ennetab taip kogemust. Isiksus võib enne hüppamist mõelda ja suudab järelikult õppida nii mõtlemisest kui ka hüppamisest. Loom õpib harilikult ainult hüppamisest.

16:7.4 (193.3) Kogemuse läbi areneb loomas oskus vaagida oma eesmärgi saavutamise kõiki võimalusi ning valida saadud kogemuste põhjal sobiv lähenemine. Isiksus aga võib uurida eesmärki ennast ning otsustada selle tähtsuse, selle väärtuse üle. Pelk arukus suudab küll valida parima tee suvaliste sihtide saavutamiseks, kuid kõlbelise olendi käsutuses on taip, mis lubab tal vaagida nii eri tegutsemisvõimalusi kui ka eesmärke ning nende vahel vahet teha. Ja kõlbeline olend on vooruslikkustki valides arukas. Ta teab, mida teeb, miks ta seda teeb, kuhu ta läheb ning kuidas ta sinna pääseb.

16:7.5 (193.4) Kui inimene ei suuda oma surelike püüdluste eesmärke eristada, kulgeb tema eksistents looma tasandil. Ta on jätnud kasutamata need ainelise arukuse, kõlbelise otsustusvõime ja vaimse taibu kõrgemad eelised, mis on tema kui isiksuse kosmilise meele anni lahutamatu osa.

16:7.6 (193.5) Vooruslikkus on õiglane meel, kooskõla kosmosega. Vooruste üleslugemine ei tähenda veel nende määratlemist, voorusi õpib tundma neid oma elus teoks tehes. Vooruslikkus ei ole pelk teadmine ega ka mitte tarkus, vaid pigemini niisugune reaalsus, kus sisaldub kosmiliste saavutuste järjest kõrgemate tasandite kättevõitmise kasvav kogemus. Sureliku inimese igapäevases elus teostub vooruslikkus nõnda, et pidevalt valitakse pigem hea kui halb ning sellise valiku tegemise võime on tõendiks kõlbelise olemuse olemasolust.

16:7.7 (193.6) Valikutele, mida inimene hea ja halva vahel teeb, ei avalda mõju mitte ainult tema kõlbelise olemuse tugevus, vaid valikuid mõjutavad ka teadmatus, ebaküpsus ja pettekujutelmad. Voorusliku käitumisega seostub samuti mõõdutunne, sest ka siis võib korda saata kurja, kui moonutuse või pettuse tagajärjel valitakse kahest halvast väiksem. Kõlbluse valda kuuluva voorusliku käitumisega liitub suhtelisuse hindamise ehk võrdleva kõrvutamise kunst.

16:7.8 (193.7) Inimese moraalne olemus oleks jõuetu ilma kõrvutamiskunstita, selle otsustusvõimeta, mis peitub tema suutlikkuses tungida tähendustesse. Samuti oleks kõlbeline valik kasutu ilma selle kosmilise intuitsioonita, mille tulemusel saadakse teadlikuks vaimsetest väärtustest. Intellekti seisukohalt tõuseb inimene kõlbelise olendi tasandile tänu sellele, et talle on antud isiksus.

16:7.9 (193.8) Kõlblust ei saa kunagi edendada seaduse või jõuga. See on isiklik, vaba tahte küsimus ning kõlblust tuleb levitada isiklike kokkupuudete kaudu: viia moraalselt kindlad isiksused kokku nendega, kes ei ole küll kõlbeliselt nii tundlikud, kuid kes suuremal või vähemal määral samuti soovivad täita Isa tahet.

16:7.10 (193.9) Kõlbelised teod on need inimtoimingud, mida iseloomustab kõrgeim arukus; kõrgemate eesmärkide ja nende saavutamise kõlbeliste teede valikul suunab niisugust meelt valiv otsustusvõime. Selline käitumine on vooruslik. Ülim vooruslikkus on järelikult see, kui otsustatakse siiralt täita taevase Isa tahet.