Читать книгу Erebos - Ursula Poznanski - Страница 6

Need kumasid sametiste lehtede vahel punaselt nagu tillukesed rubiinid. Sarius oli metsaserva jõudnud ja märkas puude varjus kasvavaid marju. Võis ta neid korjata? Võis. Nick märkas rõõmuga, et saab nüüd kasutada seljakotti, kus oli näha kõik temale kuuluv.Ta leidis sealt konnaliha, mille oli veel Nimetuna hankinud. Rohkem polnud seal midagi, nii et marjade jaoks jätkus ruumi küllaga.

Sahinat kuuldes ajas ta end sirgu. Kas põõsastes võib olla madusid? Kiire ümbruseuurimine … ei, seal pole kedagi. Mitte kedagi. Sarius keskendus uuesti marjadele. Need kasvasid siin kindlasti selleks, et ta saaks oma toiduvaru kohe kaasa võtta.

Rünnati nii ootamatult, et selleks ajaks, kui Sarius ehmuda jõudis, oli kõik juba läbi.

Kaks meest hüppasid talle selja tagant kallale ja surusid ta maadligi. Üks toetas põlve Sariuse seljale, väänas ta käed taha ja sidus kinni. Teine hoidis ta kõril pistoda, millel oli kuivanud verd ja karvu.

Sarius ei saanud end kuidagi kaitsta. Ta küll püüdis, kuid rabeles tühja. Ta ei saanud vastu hakata, kui suurem mees ta endale üle õla riputas nagu koti.

Ja oligi kogu lugu. Marju korjanud tumehaldjast rüütel Sariusele tehti üllatusrünnak ja ta võeti vangi. Kui ei vea, teeb pistodaga mees talle otsa peale ning seiklus on läbi. Põrgut, põrgut, põrgut! Tavaline asi. Nick oli ilmselt ainus loll, kes laskis oma tegelase nii totralt üllatusrünnakuga kinni võtta.

Nad kõndisid läbi metsa ja Sariust tassiv koljat kohendas aeg-ajalt oma koormat. Ilmselt kartis seda kogemata maha pillata. Lõpuks ta pillaski. Mees jäi künkaharjal seisma, viskas Sariuse maha ja tõukas ta jalahoobiga nõlvast alla.

Sarius jõudis teha kaks kukerpalli, enne kui tasasel maal pidama jäi.

All ootas kolm tema röövijatega väga sarnast meest. Nad olid porised, armilised ja kaltsudes. Ühel oli silm puudu, teine oli küürakas. Ainult nende relvad paistsid olevat hästi hooldatud.

„Kust te selle leidsite?” küsis küürakas.

„Hiilis torni juures ringi. Kergem oli kinni püüda kui tuvi.”

Küürakas tõmbas Sariuse kraedpidi puutüve najale istuma.

„Arvate, et temast saaks röövli? Peaksime ta enda juurde jätma?”

Ükssilm kallutas pea viltu, nagu näeks niiviisi Sariust paremini uurida.