Читать книгу Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa - Urvo Ugandi - Страница 2

Veiniaedu – 787 000 ha.

Maailmas 2. veinitootja: 3,8 miljardit liitrit aastas. 2. veinitarbija maailmas.

Marjasordid. Kasvatatakse kokku üle 500 erineva marjasordi. Levinuimad tumedad on Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Cabernet Franc, Carignan, Cinsault, Pinot Noir ja Gamay. Levinuimad heledad on Ugni Blanc, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Melon de Bourgougne, Sémillon, Chenin Blanc, Colombard, Muscat Blanc à Petit Grains ja Viogner.

AOP piirkonnad: 472 AOP piirkonda

Veini on tehtud Prantsusmaal juba aastatuhandeid ja esimesed teated pärinevad ajast umbes 600 aastat e.m.a, kui Kreeka väljarändajad rajasid Prantsusmaa lõunarannikul Massalia linna, mida nüüd teatakse kui Marseille’d. Prantsusmaa jääb umbes 40.–50. laiuskraadi vahele põhjapoolkeral ja riigi pindala on u 547 000 km² , mis on ligi tosin korda Eestist suurem.

Prantsusmaa on maailma üks suurimaid veinitootjaid ja jääb tootmismahtudelt stabiilselt 2. kohale Itaalia järel. Suurima osakaaluga on punavein, mis moodustab ligi 2/3 kogu veinist, enim kasvatatud marjasort on Merlot. Kokku toodetakse veini 40 miljonit hektoliitrit aastas. Prantsusmaad võib pidada ka veinimaailma standardite loojaks, sest paljud veinitootjad üle ilma on seadnud Champagne’i, Bordeaux’ ja Burgundia piirkondade veinid oma etaloniks. Prantsusmaal kasvatatakse kokku üle 250 viinamarjasordi, millest mitmed on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Heledatest sortidest on kuulsaimad Chardonnay, Sauvignon Blanc, Pinot Gris ja Chenin Blanc, tumedatest Pinot Noir, Merlot, Cabernet Sauvignon ja Syrah. Tuntuimad veiniregioonid on Alsace, Champagne, Loire’i org, Bordeaux, Burgundia, Rhône’i jõe org ja Edela-Prantsusmaa ning neis on kokku 472 väiksemat kvaliteetveini (AOP) ehk kaitstud päritolu nimetusega (KPN) veini tootvat kasvuala.