Читать книгу Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa - Urvo Ugandi - Страница 7

Viinamarjaaedu ‒ 53 380 ha.

Kogutoodang aastas (2017): 2 850 000 hl ehk 380 miljonit pudelit.

Marjasordid. – Kasvatatakse 24 erinevat sorti, heledatest on tähtsamad Chenin Blanc, Sauvignon Blanc ja Chardonnay, tumedatest Cabernet Franc, Pinot Noir ja Grolleau.

– Valmistatakse kuiva ja poolkuiva vahuveini, valget ning roosat veini, lisaks kuiva punast ja magusat valget veini.

– Vahuvein: Cremant de Loire, valge ja roosa, 132 000 hl ehk 17,6 miljonit pudelit.

– 47% moodustab valge vein, 24% roosa vein, 20% punavein ja 9% vahuvein.

– 79 AOP veini piirkonda ja üks IGP piirkond.

– Umbes 4000 veinitootjat.

Viinamarjaaiad istutati Rooma impeeriumi laienemise käigus ja laienemine jätkus Frangi riigi võimu ajal kuni Karl Suure valitsemisajani. 1152. aastal abiellus noor tulevane Inglismaa kuningas Henry II Plantagenet Akvitaania Eleanoriga ning koos sellega läks Inglismaa võimu alla peaaegu pool praegust Prantsusmaad (Anjou krahvkond, Bordeaux ja Normandia). Seetõttu olid Inglise kuninga õukonnas Loire’i ja Bordeaux’ piirkonna veinid tähtsal kohal. Loire’i veinid saavutasid populaarsuse tõusu keskajal, seega istutati juurde veiniaedu ja võeti kasutusele mitmeid erinevaid marjasorte, teiste seas ka Cabernet Franc, mis on praegu Loire’i piirkonna üks tähtsamaid tumedaid marjasorte.