Читать книгу Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa - Urvo Ugandi - Страница 4

Viinamarjaaedu ‒ 15 621 ha.

Kogutoodang aastas: 907 269 hl ehk 121 miljonit pudelit.

Marjasordid. Peamised heledad sordid: Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris, Pinot Blanc, Sylvaner ja Muscat. Teisejärgulised sordid on Chasselas, Auxerrois ja Chardonnay. Ainus tume sort on Pinot Noir.

– Cremant d´Alsace (23,3%): 240 940 hl ehk 32,1 miljonit pudelit.

– Alsace (70,4%): 638 717 hl, 92% valge kuiv vein.

– Alsace Grand Cru (6,3%): 57 160 hl ehk 7,6 miljonit pudelit.

– kuiv Grand Cru vein 43 248 hl ehk 5,7 miljonit pudelit.

– magus Vendage Tardive (hiliskorje) ja Selection de Grains Noble.

(valitud väärishallitusega kaetud marjadest) dessertveinid 13 912 hl ehk 1,85 miljonit pudelit.

Ligi veerand veinist eksporditakse, suurim turg on Belgia.

Prantsusmaa kirdeosas asuv veiniala on ülejäänud Prantsusmaast nii looduslikult kui ka kultuuriliselt veidi eraldiseisev piirkond. Looduslikult moodustab nii Alsace’i kui ka Prantsusmaa idapiiri Reini jõgi ja läänest piirab ala Vogeeside mäestik, mis kaitseb vihmapilvede eest ja muudab Alsace’i ilma päikeseliseks ja sademetevaeseks. Alsace’i pikk kuulumine Saksa kultuuriruumi on muutnud marjasortide valiku ülejäänud Prantsusmaast üsna erinevaks ja omanäoliseks. Ka veinide valmistamisel ja pudelietikettidel on lahknevusi Prantsusmaa teiste piirkondadega. Kasutusel on omanäoline sihvakas reinveini pudel, mida nimetatakse ametlikult Flûte d’Alsace. Ajalooliselt algas tõsisem veinitootmine 2. sajandil m.a.j pärast Rooma impeeriumi vallutuskäike. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist asustasid ala germaanlased. Keiser Karl Suure (Charlemagne) ajal õitses Alsace’i piirkonnas nii veinivalmistamine kui ka kaubandus, keskajal kuulus piirkond Habsburgide võimu alla. Segased ajad kestsid kuni 20. sajandini ja pärast I maailmasõda oli veinitootmine peaaegu välja surnud.

Prantsusmaale kuuluv Alsace keskendus kohalikele marjasortidele ja oli esimene veinipiirkond maailmas, kus hakati märkima marjasordi nime pudelietiketile. 1945. aastal kinnitati Alsace veinipiirkonnana, 1962. aastal kinnitas INAO Alsace’i AOP, 1975. aastal lisati Alsace’i Grand Cru AOP ja aasta hiljem 1976. aastal ka vahuveinide kategooria Crémant d’Alsace AOP.

Alsace’i pinnas on suhteliselt mitmekesine, alates savi-liivasest ja lubjakivisest kuni vulkaaniliseni. Enamik Alsace’i väljapeetud 51 Grand Cru veiniaiast asub lõunapoolses osas. Alsace’i geograafilise paiknemise tõttu kasvatatakse seal enamasti valgeid marjasorte, hinnatud on Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris, Pinot Blanc, Sylvaner ja Muscat. Teisejärgulised sordid on Chasselas, Auxerrois, ja Chardonnay. Viimane leiab AOP kvaliteetveinide puhul rakendust ainult Alsace’i vahuveini Cremant d´Alsace’i valmistamisel. AOP veinid valmistatakse seitsmest marjast ja on üldiselt sordipõhised. Klubist jäävad välja teisejärgulised sordid ja ägedamate Grand Cru veinide valmistamisel kasutatakse ainult nelja sorti: Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris ja Muscat. Nendest neljast tehakse ka magusad dessertveinid, mis vastavalt korjeajale ning väärishallitusega nakatunud marjade hulgale jagunevad Vendage Tardive (VT, hiliskorje marjad) ja Selection des Grains Nobles (SGN, valitud Botrytisega marjad) valmistatud veinideks. Seguveinidena leidub lihtsat mahuveini Edelzwicker ja kvaliteetsemat ehk Gentil-veini. Esimene neist ei pea olema isegi ühe aastakäigu saagist, teine peab olema aastakäiguvein, mis peab sisaldama vähemalt 50% nelja väärissorti.

Maakaardilt vaadates on Alsace nagu paberileht käärihaaradena paiknevate Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ja nii on ka kohalik kulinaaria saanud mõjutusi mõlemalt poolt Reini jõge. Nii foie gras kui ka hapukapsas on Alsace’i rahvuslikus menüüs aukohal ja sobituvad kenasti piirkonna veinidega. Riesling või ka Pinot Blanc harmoneerub kenasti koduse choucroute’iga, mis on maitsestatud loorberi ja köömnetega. Hiliskorje või väärishallitusega kaetud marjadest valmistatud dessertvein sobib saatma hanemaksa sisaldavaid roogi ega karda väärikalt seista ka tugevamaitseliste sinihallitusjuustude kõrval. Parfüümset ja lillelist Gewürztraminerit aga serveeritakse Alsace’is pikantse, vürtsika ja aromaatse Munsteri juustu juurde.