Читать книгу Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla - Страница 1

Eelmise maasikaraamatu ilmumisest on nüüdseks möödas juba üle kümne aasta. Pidevalt tuleb turule uusi ja paremaid maasikasorte ning ka kasvatustehnoloogia täiustub jõudsasti. Praegugi on Eestis katsetamisel hulk uusi sorte, millest aga selles raamatus veel juttu ei ole. Soojema kliimaga piirkondades aretatud sordid ei pruugi meie tingimustesse sobida. Enne mujal perspektiivseks osutunud uute sortide või ka kasvatustehnoloogiate tootjale soovitamist tuleb neid sorte ebameeldivate üllatuste vältimiseks kindlasti kohalikes oludes katsetada.

Kiirelt muutuvad ka väetised ja Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid.Teave nendest muutustest peab kiiresti tootjani jõudma. See eeldab, et järgmine maasikaraamat, kus teavet veelgi uuematest sortidest ja tehnoloogilistest võtetest, peaks ilmuma juba mõne aasta pärast.

Tegelikult on suur erinevus, kas kasvatada maasikat koduaias väikesel peenral või põllul mitmel hektaril. Väikesel pinnal võib viljeleda eri sorte ja katsetada mitut kasvatusviisi. Ebaedu korral pole kahju eriti suur ja vigadest õpitakse. Suurel pinnal peab olema ette kindel, et sort oleks kasvukohale sobilik ja vastupidav ning annaks head saaki.Valida tuleb kõige ökonoomsem tehnoloogia. Edukaks maasikakasvatuseks on vaja teadmisi, sageli isegi konsulendi abi.

Maasikakasvatajal peab algusest peale selge olema saagi kasutamise eesmärk: kas maasikad viiakse värske marjana turule, külmutatakse või töödeldakse. Seejärel tuleb otsustada, kas suudetakse ise marju müüa või on vaja sõlmida leping mõne kokkuostjaga. Oluline on ka kogenud või õppimisvõimelise tööjõu olemasolu.

Suurema istandiku rajamine on üsna kulukas. Kui endal raha ei ole, tuleb seda laenata või lepingulisel kasvatamisel rajamiskulud esimeste saakidega kokkuostjale tasuda. Hea on see, et maasikas annab saaki juba järgmisel aastal pärast istandiku rajamist, frigotaimede kasutamisel koguni istutusaastal. Nii saab osa kulusid tasa juba esimese saagiga. Turustuslepinguta maasikaid kasvatades on turustamine üheks raskemaks probleemiks. Lepingulisel kasvatamisel seda muret ei ole, kuid realiseerimishind võib olla märksa madalam. Soomlastel ja rootslastel on maasikakasvatuses pikaajalised kogemused ja nende arvates tasub põhjamaal maasikat kasvatada küll. Ehkki põhjanaabrid asuvad meist karmimas kliimas, viljeletakse seal maasikat mitu korda suuremal pinnal kui meil.

Sajandivahetuseks jõudis ka Eesti maasikakasvatus senisesse haripunkti, kuid nüüdseks on kasvupind ja saak toonasest kaks korda vähenenud.Viimasel kahel aastal on aga taas märgata huvi maasikakasvatuse vastu.

Käesolev raamat on mõeldud abistama maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.

Raamatu autorid tänavad asjalike nõuannete ja abi eest aiandusõpetajat Jaan Kivistikku, Eesti Maaülikooli töötajaid Anne-Liis Sõmermaad, Luule Metspalut ja Hedi Kaldmäed.

Asta-Virve Libek

Väino Eskla

Detsember 2012