Читать книгу Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla - Страница 9

‘Blink’

Aretatud Norras Bioforsk’is sortide ‘Honeoye’ ja ‘Senga Sengana’ ristamisel. Sordina tunnustatud 2008. aastast. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.

VILJAD tumepunased,säravad, keskmise suurusega, neerjad, seemned vilja sisse surutud lohukestes, üsna käitlemiskindlad.Viljaliha keskmise tihedusega, magushapu maitsega, sisaldab 4,6 % suhkruid, 1,3 % happeid ja 46 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, püstise kasvulaadiga, üsna tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab hästi. ‘Blink’ on hea talvekindlusega ja väga hea saagikusega.

HAIGUSED. Esineb punalaiksust, suhteliselt vastuvõtlik hahkhallitusele.

‘Helean’

Aretatud Pollis 1968. aastal sortide ‘Brandenburg’ ja ‘Obilnaja’ vabatolmlemise seemiku ristamisel. Aastatel 1988– 1998 oli koduaedadesse soovitatavate sortide nimekirjas.

VILJAD oranžikaspunased, läikega, esimestes korjetes suured, hiljem keskmise suurusega, lai-munajad või koonilised, hea käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, tihe, mahlakas, meeldiva magushapu maitsega, sisaldab 5,7 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 55 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Hea lauamari, sobib ka töötlemiseks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, sinakasroheliste lehtedega, tütartaimi annab keskmiselt.‘Helean’ on keskmise saagikusega ja talvekindel sort.

HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele.

KASVUOLUDE suhtes nõudlik, annab parema saagi varjatud kasvukohas ja raskemal mullal.

‘Induka’ (soovitussort 2010)

Aretatud Hollandis Wageningenis 1963. aastal sortide ‘Puget’ ja ‘Senga Sengana’ ristamisel. Levinud Lätis, Leedus, Soomes jm. Pollis sordiuurimises 1994. aastast. Soovitatavate sortide nimekirjas alates 2001. aastast perspektiivsordina ja 2010. aastast koduaiasordina.

VILJAD punased, suured, ümarkoonilised, keskmise käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, üsna hea maitsega (maitsehinne 3,9), sisaldab 5,9 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 36 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Sobib nii töötlemiseks kui ka lauamarjaks. Soomlaste arvates eriti sobiv keedise- ja mahlamarjana. PUHMIK tugeva kasvuga, tume-roheliste lehtedega, tütartaimi annab keskmisel hulgal. ‘Induka’ on hea saagikusega ja võrdlemisi hea talvekindlusega.

HAIGUSED. Suhteliselt hea vastupidavusega hahkhallitusele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele.

‘Iris’

Aretatud Norras Bioforsk’is sortide ‘Korona’ ja ‘Camarosa’ ristamisel. Sordina tunnustatud 2008. aastast. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.

VILJAD säravpunased, keskmise suurusega, koonilised, üsna hea käitlemiskindlusega.Viljaliha mahlakas, keskpärase magushapu maitsega, sisaldab 4,7 % suhkruid, 1,5 % happeid ja 56 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK üsna tugevakasvuline, tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab rohkesti. ‘Iris’ hea talvekindlusega ja väga hea saagikusega.

HAIGUSED. Vastuvõtlik hahkhallitusele ja punalaiksusele.

‘Jonsok’ (soovitussort 2010)

Aretatud Norras sortide ‘Senga Sengana’ ja ‘Valentine’ ristamisel. Evitati 1971. aastal. Levinud Põhjamaades, eriti Soomes.

Norras sorti eriti ei hinnata. Pollis katsetuses 1992. aastast, Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimestikus 1996. aastast.

VILJAD tumepunased, keskmise suurusega, ümarad, suhteliselt ühtlase valmivusega, tugevad, väga hea käitlemiskindlusega ja hea korjatavusega.Viljaliha punane, tihe, võrdlemisi hapu, sisaldab 6,5 % suhkruid, 1,1 % happeid ja 40 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Sobib külmutamiseks, töötlemiseks ja lauamarjana. Viljad ei pehmene ka tugevate vihmade korral. Saagilõpu viljade peenenemist aitab vältida tugevam väetamine ja põua korral kastmine. PUHMIK jõulise kasvuga, võrdlemisi tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab rikkalikult. ‘Jonsok on saagikas ja väga hea talvekindlusega.

HAIGUSED. Hahkhallitusele parema vastupidavusega kui ‘Senga Sengana’, vastuvõtlik närbumistõvele ja risoomimädanikule.

‘Kent’

Aretatud Kanadas ristamiskombinatsioonidest (‘Redgauntlet’ x ‘Tioga’) x ‘Raritan’. Levinud Põhjamaades, Inglismaal jm. Eestis sordiuurimises 1998. aastast. Oli 2001. aastast alates kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas perspektiivsordina, kuid arvati sealt välja 2009.

VILJAD punased, keskmised kuni suured,väga hea käitlemiskindlusega.Viljaliha punane, mahlakas, maitsev (maitsehinne 4,2), sisaldab 4,5 % suhkruid, 1,0 % happeid ja 33 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Sobib nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rohkesti. ‘Kent’ on keskpärase saagikusega ja suhteliselt talvekindel.

HAIGUSED JA KAHJURID. Vastupidav hahkhallitusele ja vastuvõtlik lehti kahjustavatele seenhaigustele ning maasikalestale.

‘Korona’

Aretatud Hollandis 1970. aastal sortide ‘Tamella’ ja ‘Induka’ ristamisel. Kasvatatakse üsna palju Norras, Soomes, Rootsis jm. Pollis sordiuurimises 1996. aastast.

VILJAD erepunased, keskmise suurusega kuni suured, koonilised või ümarkoonilised, võrdlemisi hea käitlemiskindlusega, hea korjatavusega. Vilja tipuosa kipub enne täisküpsust valgeks jääma. Viljaliha punane, hea aroomi ja maitsega, sisaldab 5,5 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 43 mg Cvitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK jõulise kasvuga, helerohelise lehestikuga, tütartaimi annab rohkesti. ‘Korona’ on varasepoolne kuni keskvalmiv, keskmise saagikusega ja hea talvekindlusega sort.

HAIGUSED JA KAHJURID. Vastupidav närbumistõvele, üsna vastupidav hahkhallitusele ja jahukastele, kuid aldis lehti kahjustavatele haigustele ja maasikalestale, norralaste andmetel ka risoomimädanikule.

‘Polka’ (soovitussort 2010)

Aretatud Hollandis Wageningenis 1975. aastal sortide ‘Induka’ ja ‘Sivetta’ ristamisel. Kasvatatakse Põhjamaades, Saksamaal, Leedus jm. Eestis sordiuurimises 1998. aastast.

Soovitatavate sortide nimekirjas alates 2001. aastast äri- ja koduaiasordina.

VILJAD säravpunased, suured kuni keskmise suurusega, suhteliselt ühtlase valmivusega, hea korjatavuse ja käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, tihe, väga hea maitsega (maitsehinne 4,5), sisaldab 5,4 % suhkruid, 1,0 % happeid ja 34 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta.Väga hea lauamari. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rikkalikult. ‘Polka’ on hea saagikusega ja suhteliselt talve-kindel.

HAIGUSED JA KAHJURID. Vastuvõtlik lehti kahjustavatele seenhaigustele ja maasikalestale, soomlaste andmetel aldis ka risoomimädanikule.

KASVUOLUD. Sakslaste andmetel vajab lõpumarjade peenenemise vältimiseks saagiperioodil tugevamat kastmist.

‘Vantage’

Aretanud C. L. Ricketson Kanadas Ontario Aianduse Teadusliku Uurimise Instituudis sortide ‘Tioga’ ja ‘Veestar’ ristamisel. Sordina tunnustatud 1980. aastast. Pollis sordiuurimises 2003. aastast.

VILJAD säravpunased, keskmise suurusega, ümarkoonilised, tupplehed viljale liibuvad, hea käitlemiskindlusega.

Viljaliha üsna tihe ja mahlakas, hea maitsega, sisaldab 5,6 % suhkruid, 1,0 % happeid ja 37 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK jõulise kasvuga, püstise kasvulaadiga, keskmise tihedusega, helerohelise lehestikuga. ‘Vantage’ on üsna saagikas ja talvekindel.

HAIGUSED JA KAHJURID. Võrdlemisi vastupidav maasikalestale, hahkhallitusele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele.

Ka õielõikaja kahjustus on olnud minimaalne. Kirjanduse andmetel on vastupidav närbumistõvele. Sort on hinnatud hea haiguskindluse poolest.

‘Venta’ (soovitussort 2010)

Aretanud Aldona Misevičiute Leedus Babtais sortide ‘Senga Sengana’ ja ‘Festivalnaja’ ristamisel. Kasvatatakse peale Baltimaade ka Soomes. Pollis sordikollektsioonis 1982. aastast.

Koduaedadesse soovitatavate sortide nimekirjas 1988. aastast.

VILJAD säravtumepunased, suured kuni väga suured, tömpkoonilised, väga ilusa välimusega, kuid keskpärase käitlemiskindlusega. Viljaliha tumepunane, mahlane, väga maitsev, sisaldab 6,7 % suhkruid, 1 % happeid ja 49 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Sobib nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, tumeroheliste läikivate lehtedega, tütartaimi annab üsna palju.‘Venta’ on keskmise saagikusega talvekindel sort.

HAIGUSED JA KAHJURID. Sort on vastupidav närbumistõvele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele ning suhteliselt vastupidav maasikalestale. Sordi puuduseks on vastuvõtlikkus hahkhallitusele.

KASVUOLUDE suhtes ei ole ‘Venta’ nõudlik, talub hästi põuda, teda võib edukalt kasvatada ka kergetel muldadel.