Читать книгу Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla - Страница 7

Eesti oludesse sobivate sortide valikul pööratakse katsetamisel tähelepanu järgmistele sordiomadustele:

• talvekindlus

• haigustele ja kahjuritele vastupidavus

• saagikus

• käitlemiskindlus ja säilivusperioodi pikkus

• vilja suurus, välimus, maitse ja toitainesisaldus

Üsna sageli jäävad mujal levinud ja paljude heade omaduste poolest hinnatud sordid meie muutlikes ilmastikuoludes talveõrnaks.Talvekindluse poolest sobivad meie kliimas kasvatamiseks paremini Põhjamaades, Šotimaal, USA ja Kanada jahedamates piirkondades aretatud sordid, samas võivad ka mõned Hollandis või isegi Itaalias aretatud sordid meie oludesse sobida. Eestis põhjustavad maasikatele talvekahjustusi mitte niivõrd madalad temperatuurid, kuivõrd vahelduvad külma- ja sulaperioodid ning lumikatte puudumine, vahel ka sula maa jäämine paksu lume alla. Nii peavad meil talveõrnaks osutunud sordid püsiva lumikattega Rootsi ja Soome piirkondades päris hästi vastu. Hea talvekindlusega sort tagab kasvatajale püsikindla saagi.

Haigustele vastupidavate sortide kasvatamisel on vaja vähem pestitsiide ja saab toota loodushoidlikumalt. Haigustest ja kahjuritest tabandunud istandikud ei suuda anda korralikku saaki. Meil ohustab maasikasaaki kõige enam hahkhallitus (Botryotinia fuckeliana, Botrytis cinerea). Kergematel muldadel võib üsna suurt kahju tekitada maasikanärbumistõbi (Verticillium albo-atrum, Verticillium dahliae), kui seen on mullas olemas või tuuakse see istutusmaterjaliga. Mullas elutsevatest seentest kahjustab maasikat ka maasika-risoomimädanik (Phytophthora cactorum). Ohtlikke seenhaigusi maasika-antraknoosi (Colletotrichum fragariae, C. gloeosporioides, C. acutatum) ningmaasika-punamädanikku (Phytophthora fragariae var. fragariae) pole meil õnneks siiani registreeritud. Mitmetes maasikakasvatuspiirkondades suurt kahju tekitav maasika-jahukaste (Sphaerotheca macularis f. sp. Fragariae) pole meie oludes ohtlikuks muutunud.

Kahjuritest ohustavad enam maasikasaaki maasikaõielõikaja (Anthonomus rubi) ja maasikalest (Phytonemus pallidus,Tarsonemus fragariae). Eriti suur maasikalesta kahjustus oli maasikaistandikes 1999. aastal. Üsna tõsiseks maasikakahjuriks on kujunenud kedriklest (Tetranychus urticae), kes muidu enamasti kasvuhoonekultuure kahjustab. Saagi kvaliteeti rikuvad rohulutikad (Lygus spp.) ja maasikaseemnenäkk (Harpalus pubecens). Tõrje puudumisel võivad suurt kahju tekitada ka maasika-lehemardikad (Galerucella tenella).

Maasikasortide potentsiaalne saagikus on geneetiliselt määratletud ning kujuneb kindlates kasvuoludes. Sortide reageerimisaste ebasoodsatele kasvuoludele (põud, liigniiskus, vaeg- või liigväetamine) on erinev. Eelistatakse kasvuolude suhtes leplikumaid sorte. Vilja suurus on oluline saagi komponent ja kvaliteedi näitaja. Peale vilja suuruse on väga olulised kvaliteedinäitajad viljade käitlemiskindlus ja riiuliperioodi pikkus.

Mida tugevamad on viljad, seda parem on neid korjata, seda pikem on nende säilivusaeg ja seda kauem on võimalik neid kaubastada. See on eriti oluline lauamarjade puhul. Maasikate säilitamisel on oluline teada sortide sobivust sügavkülmutamiseks.

Sorti valides on tähtis teada ka selle valmimisaega. Suurt huvi tuntakse varajaste sortide vastu, sest varajane toodang on kallim, võrreldes hooaja keskel valitsevate hindadega. Eriti sobivad varajased sordid Lõuna-Eestisse, sest nende kasvatamisega saab seal niigi varajast saaki veelgi varasemaks muuta. Põhja-Eestis varajaste sortidega suurt ei võida, sest saagiperiood langeb Lõuna-Eesti maasika tippajale. Põhja-Eestis oleks kaubanduslikul eesmärgil kasulikum kasvatada hiliseid sorte, sest ka hilise maasika hind on kõrge.

Meie katsetuste, aga ka tootjate tähelepanekute põhjal on puuviljanduskomisjon koostanud Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistu. Iga paari aasta järel vaadatakse nimekiri kriitiliselt üle ning täiendatakse uute ja paremate omadustega sortidega.Vanad, oma aja ära elanud või mõne olulise puudusega sordid arvatakse sortimendist välja. Uued sordid lähevad esialgu nimekirja perspektiivsortidena. Järgneval nimekirja korrigeerimisel võetakse nad nimekirja juba kas äriaia, äri- ja koduaia või koduaia sortidena. Sordid, mis perspektiivsordina komisjoni lootusi ei ole õigustanud, võetakse sortimendist välja. Kõige kindlam on valida kasvatatavad sordid soovitussortimendist. Kui tootja leiab kasvatamiseks sobiva sordi puukooli kataloogist, ka välispuukoolist, on see algul kindlasti riskiga seotud. Hea on, kui valik osutub õigeks ja kasvatamine õnnestub, kuid võib juhtuda, et mujal palju kiidetud sort ei taha meie kliimaoludes edeneda.

Puuviljanduskomisjoni soovitusel on Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas 2010. aasta seisuga maasikasordid ‘Bounty’, ‘Honeoye’, ‘Florence’, ‘Induka’, ‘Jonsok’,‘Polka’,‘Senga Sengana’,‘Sonata’ ja ‘Venta’.

Sordinimistu on taas korrigeerimisel ning avaldatakse 2013. aastal uuendatud kujul. Muudatuste kohta saab infot Internetist aadressil www.aiandusliit.ee.

KÜSI ASJATUNDJALT NÕU …

Algajal maasikakasvatajal tasub enne istandiku rajamist kindlasti nõu küsida suurematelt tootjatelt, kellel on juba pikemaajalised kogemused:

• Valdis Kaskema Nõo vallas Tartumaal (www.eestimaasikas.ee)

• Tõnu Oksa Marjamaa talu Tartumaal (www.marjamaatalu.ee)

• Raja talu Saue vallas Harjumaal (www.maasikad.net)

Kuna (mikro)kliimaolud on Eesti väiksusest hoolimata üsna erinevad, tuleb neid sordivalikul kindlasti arvestada (mulla lõimis, maa reljeef, niiskusolud jm).

Järgnevalt kirjeldame nii soovitusnimistus olevaid sorte kui ka neid, mis meie seniste ja ka käimasolevate katsete põhjal Eestis kasvatamiseks üldiselt sobivad, kuid pole soovitussortide hulka arvatud kas mõne olulise puuduse või liiga lühiajalise katsetuse tõttu.

Kuna uusi maasika kui lühiajalise kultuuri sorte aretatakse kiiresti juurde, siis võib siinne sortiment juba mõne aasta pärast muutunud olla. Seepärast on kasvatajal otstarbekas heita aeg-ajalt pilk Internetiaadressile www.aiatark.ee, kust saab sortide kohta täiendavat teavet.

Sordikirjeldused on rühmitatud viljade valmimise järjekorras, alustades varajastest ja lõpetades hilisemate sortidega. Rühmades on sordid tähestikulises järjestuses. Praegustel andmetel on Eestis varaseima valmimisajaga sort ‘Emily’, hiliseimad aga ‘Judibell’ ja ‘Malwina’. Viimased alustavad valmimist alles siis, kui varasemate saak on juba korjatud.

SORTIDE KESKMISI VALMIMISAJA ARVESTAMINE

• varajane juuni III dekaadist alates

• varasepoolne juuni viimasest viispäevakust alates

• keskvalmiv juuli I dekaadist alates

• hilisepoolne juuli 2. viispäevakust alates

• hiline umbes kolm päeva pärast hilisepoolset

Tegelikult erineb sortide valmimisaeg nii aastati kui ka piirkonniti.

VARAJASED SORDID

‘Chambly’ ‘Emily’ ‘Clery’ ‘Honeoye’ (soovitussort 2010) ‘Darselect’ ‘Rumba’ ‘Delia’ ‘Sürprise des Halles’ ‘Dukat’

VARASEPOOLSED SORDID

‘Blink’ ‘Kent’ ‘Helean’ ‘Korona’ ‘Induka’ (soovitussort 2010) ‘Polka’ (soovitussort 2010) ‘Iris’ ‘Vantage’ ‘Jonsok’ (soovitussort 2010) ‘Venta’ (soovitussort 2010)

KESKVALMIVAD SORDID

‘Dange’ ‘Redcoat’ ‘Elsanta’ ‘Sallybright’ ‘Gudleif ’ ‘Sonata’ (soovitussort 2010) ‘Lucy’ ‘Tenira’ ‘Marmolada’

HILISEPOOLSED JA HILISED SORDID

‘Bounty’ (soovitussort 2010) ‘Malwina’ ‘Dania’ ‘Nida’ ‘Elegance’ ‘Pandora’ ‘Fenella’ ‘Pegasus’ ‘Florence’ (soovitussort 2010) ‘Redgauntlet’ ‘Harmonie’ ‘Salsa’ ‘Hiku’ ‘Senga Sengana’ (soovitussort 2010) ‘Judibell’ ‘Stolo’

TAASVILJUVAD EHK REMONTANTSORDID

‘Ostara’ ‘Selva’ ‘Rapella’ ‘Tango’