Читать книгу Võit viha ja ärrituvuse üle - William Davies - Страница 6

Lekkiv pang

Kui koostaksime diagrammi kõige kohta, mida oleme siiani välja selgitanud, aitaks see meil ette näha, millal me ärritume või vihastame, ja mis veel olulisem, aitaks sellest hoiduda. Vaadakem joonist 4.1, mis võtab kokku kõik, mida me Judy juhtumi kohta öelnud oleme.

Joonis 4.1 Arsti ukse taga ootamine

See on iseäranis huvitav näide, sest paljud inimesed küsivad: „Mis vihaga juhtub?” Teisisõnu, paljud oletavad, et kui inimene ei saa oma viha välja elada, hakkab see tema sisse kuhjuma. Tegelikult on asi vastupidi: viha hakkab tasapisi lahtuma. Parim analoogia on vett triiki täis katkine pang. Vaadeldaval juhul oligi pang täis – Judy oli maruvihane. Siiski hakkas viha aja jooksul hajuma, nagu vesi immitseb lekkivast pangest välja, ja nüüd igapäevaelus ta enam sellele ei mõtlegi. (Ometi, kui meenutada Judyle tollast sündmust, oleks see sama mis pange vett juurde valada!) Põhiline on teha seda, mis teie arvates olukorraga sobib. Käesoleval juhul otsustas ema, et tema käitumine oli õige, sest tema laps ei oleks pruukinud sobivat ravi saada, kui ta oleks teinud asjast suure numbri. Ta arvab siiamaani, et käitus õigesti. Samamoodi saame ka tagantjärele enda peale vihaseks, kui arvame, et me ei ole käitunud õigesti. Taas, oluline on käituda olukorrale vastavalt ja teha seda, mida peate konkreetses olukorras õigeks. (Edaspidi vaatame, miks meie otsus mõnikord viltu läheb, mistõttu sel juhul raskelt eksime.) Joonis 4.2 näitab sama mudeli rakendamist teises olukorras. Peamine erinevus on selles, et siin polnud pidurid piisavalt tugevad, et hoida vaos viha, mida Sue tundis. Seepärast sai viha piduritest lihtsalt võitu ja pani Sue vahutama ning märatsema. Tegelikult tegi see Suele karuteene. Nii ta seda olukorda kirjeldas – ta läks lihtsalt endast välja, teiste sõnadega, kaotas kontrolli. Aga kui see oli tõesti nii, miks ei võtnud ta siis lihanuga (olid nad ju ikkagi köögis!) ega pussitanud oma poega? Tema pidurid töötasid teatava piirini, aga suhteliselt nõrgal tasemel; või toimisid pidurid suhteliselt hästi, aga kruusi lõhkumine tekitas nii suure viha, et see blokeeris kõik pidurid.

Joonis 4.2 Kruus kukub katki

Kui pang ajab üle

Jälgigem sama mõttekäiku Steve’i juhtumi ja lahtijäetud pubiukse näitel. See sobib joonisel 4.3. esitatud mudeliga.

Pealtnäha on see juhtunu täpne kirjeldus. Aga kui meelde tuletada tegelikku olukorda, nagu seda esimeses peatükis kirjeldati, siis on näha, et olen jätnud kõrvale tõiga, et see oli viies kord, mil uks poikvele jäeti. Kõik neli eelmist korda olid pange natukesehaaval viha lisanud. Niisiis, kui viies inimene tuleb ja oma kulbitäie lisab, on pang pilgeni täis ja valmis üle voolama – ja Steve lajatabki kogu kapatäie viha viiendale. Teile ehk meenub, et Steve ütles lugu jutustades, et ohver oli üsna väikest kasvu mees. Aga mis siis, kui ta olnuks meeter üheksakümmend ja tugeva kehaehitusega? Võimalik, et see oleks Steve’i pidurdanud! Enamik inimesi ei hakka tüli norima endast kaks korda suurema inimesega.

Joonis 4.3 Lahtijäetud baariuks

On ülimalt tähtis aru saada, et viha kuhjub, kuni hakkab üle ääre ajama. Müügiagent Adrian rääkis mulle, kuidas ta oli töö asjus pidevalt kodunt eemal, tuisates nädalate kaupa mööda maailma eksootilisi paiku. Adriani äraolekul tekkis tema kaunitarist naisel üks suhe teise järel. Viimaks hakkas Adrian teda kahtlustama ja pärast pikka pinnimist tunnistas Jenny, et üht-teist on juhtunud küll. Adrian oli sellest sügavalt solvunud, kuid arvas, et ta saab hakkama ja ütles naisele, et kui too talle kõik üles tunnistab, on ta valmis uuesti alustama. Nii tunnistas Jenny õhtu jooksul üles neli armulugu. Naine rääkis tasapisi ja taktitundega ja Adrian suutis järk-järgult leppida sellega, mis oli juhtunud. Nad läksid voodisse, olles otsustanud, et saavad juhtunust üle ja alustavad otsast peale. Aga Jennyle meenus veel viieski lugu ja kui nad hommikul ärkasid, tunnistas ta sellegi puhtsüdamlikult üles. Adriani jaoks oli see viimane piisk, mis pani pange üle voolama, ja nad läksid lahku.

Mis teid vihale ajab?

Nüüd peaksite olema valmis analüüsima, mis teid ärritab ja vihale ajab.

• Võite kerge vaevaga leida mitmeid ärritajaid, sest enamiku jaoks on rohkem kui üks asi, mis neid vihastab.

• Võite isegi suuta hinnata, kui vihaseks mingi ärritaja teid tavaliselt teeb, kasutades selleks kümne punkti skaalat, kus kümme tähistab teie jaoks nii suurt viha kui üldse võimalik!

• Võib-olla oskate nimetada pidureid, mis mängu tulevad: nii teie sisemised (moraalsed tõekspidamised ja endale seatud käitumisreeglid) kui ka välised pidurid (tagajärjed, mis teile ülereageerimise korral osaks saavad).

• Võite mõtiskleda ka selle üle, kuidas te varem olete reageerinud, kui need ärritajad on teie viha vallandanud.

Te ei pea seda praegu tegema, kui te just ei taha, edaspidi vaatame, kuidas neid asjaolusid hoolikalt analüüsida ja mida teha siis, kui olete oma analüüsiga lõpule jõudnud. See võib olla tänuväärne ettevõtmine. Aga nüüd võiks mõelda, milliseid küsimusi üldse esitada.

Kokkuvõtteks

• Võime luua mudeli, mis seletab, kuidas tekib viha ja kuidas vallanduvad sellele järgnevad reaktsioonid.

• Seda tasub teha, sest siis saame analüüsida nii enda kui ka teiste käitumist ja reaktsioone. Kui me seda kõike teame, on meil võimalik sekkuda ja vähendada meisse kogunenud viha – enamgi veel, me võime muuta oma reageerimist. Just neid reaktsioone peetaksegi silmas, kui räägitakse ärrituvusest ja vihastamisest.

• Käesoleva raamatu käigus arendame seda mudelit edasi. Siiani on kõige tähtsamad mõisted olnud ärritaja (mis meie viha vallandab); viha ise (mis võib vähehaaval kasvada, nagu saab pange vett juurde valada); pidurid (mis takistavad meid vihale voli andmast); ja reaktsioonid (mis võivad ulatuda eimillestki – kui me täielikult oma viha kontrollime –, kuni hukatuslike reaktsioonideni, mil me ei suuda end üldse valitseda.)

• Tähtis on see, et pole vaja oma viha valla päästa. Sageli teeb viha vallapäästmine selle ainult hullemaks. Parem on lasta vihal vaikselt vaibuda, nagu vesi lekkivast pangest välja nõrgub.