Читать книгу Ekraaniaju - Anders Hansen - Страница 12

Seega juhivad tunded meid eri otsuste poole nii heas kui halvas mõttes, aga need ei esine eraldatult. Tunnetega kaasneb terve rida reaktsioone kehas ja ajus, mis mõjutavad lisaks meie elundite tööle ka meie mõtetega seotud protsesse ja seda, kuidas me ümbritsevat maailma tajume.

Kui me tunneme hirmu, hoolitseb aju välkkiiresti selle eest, et vabaneks kortisooli ja adrenaliini, et süda lööks kiiremini ja kõvemini, et pumbata rohkem verd lihastesse, et me saaksime teha maksimaalse soorituse – ehk siis põgeneda või asuda rünnakule. Kui kõht on tühi ja me näeme toitu, vabastab aju dopamiini, et me tunneksime söögiisu. Dopamiini vabaneb ka seksuaalsel erutusel, niisamuti oksütotsiini, mis loob inimeste vahel lähedustunde, et me keskenduksime lähedal olevale ja mitte näiteks telekapildile.

Negatiivsed tunded on positiivsete üle võidu saanud, sest ajalooliselt on need tihti olnud seotud ohtudega – ja ohtudega peame viivitamatult tegelema. Söömise, joomise, magamise või paaritumise võime edasi lükata, ent ohtu me edasi lükata ei saa. See ongi põhjus, miks stressis või ärevil inimestel on raske mõelda muule kui just ohule. Arvatavasti nägid meie esiisad enda ümber oluliselt rohkem ohte kui võimalusi. Negatiivsete tunnete sage esinemine võib seletada, miks enamikus keeltes on nende jaoks rohkem sõnu kui positiivsete jaoks. Negatiivseid tundeid peetakse enamasti ka kõige huvitavamaks. Kes tahaks näha konfliktide või draamata filmi või lugeda sellist raamatut?

Üks tähtis negatiivsete tunnete allikas on stress ja seetõttu vaatamegi järgmises peatükis lähemalt, mida see endast tegelikult kujutab.