Читать книгу Linnukohus - Агнес Раватн - Страница 12

Kõik aknalauad köögis olid täis maitsetaimi, mis ma kavatsesin välja istutada, kui läheb küllalt soojaks. Olin väikeses soojas aiasopis juba mullagi valmis kobestanud. Töötasin läbi vihikust leitud retsepte. Mitu korda juhtus, et ta pistis pea oma toast välja, kui temani kandus suppide aroom, mida ma vahel õhtuti keetsin, ja ta näoilme oli iga kord niisama üllatunud. Siis sõime mõlemad õhtusööki ega vahetanud sõnagi, tema istudes ja mina seistes.