Читать книгу Sirli, Siim ja saladused - Andrus Kivirähk - Страница 5

Ema ja Sirli sõid köögis. Sirli oli Siimust kuus aastat vanem ja pidi mõne päeva pärast minema neljandasse klassi. Tal oli hobusesaba ning ta kandis sõrmes sinise klaassüdamega sõrmust, mis oli tulnud välja üllatusmuna seest.

„Miks sa sõrmusega sööd?” küsis

Siim laua taha, oma kohale ronides. „Seda ei tohi.”

„Miks ei tohi? Tohib küll,” vastas Sirli.

„Ei tohi. Süües peavad käed puhtad olema. Laua taha ei tohi tulla sodiste kätega.”

„Sõrmus pole sodi,” teatas Sirli solvunult. „Sõrmus on just vastupidi, iluasi!”

„Minul on ka sõrmus sõrmes,” toetas ema tütart. Siim vaatas ema käsi – tõepoolest, nii see oligi! Ka ema oli tulnud lauda, endal käsi sõrmusene.

„Oi, oi, kui mu kasvataja teid näeks,” ütles Siim pilklikult. Olgu ema ja Sirli õnnelikud, et siin ainuüksi tema, Siim, neid korrale kutsub. Kasvataja oleks palju rangem, Siim ise ei hakka ju oma ema ja õde karistama, nad on ikkagi sugulased ja Siimule armsad, olgugi et ei söö puhaste kätega.

„Minu käed on igatahes puhtad,” tähendas ta väärikalt.

„Sa ei saa naiste asjadest aru,” ütles nüüd Sirli pisut üleolevalt. Siim tahtis midagi mürgist vastu pista, aga enne küsis ema:

„Mida isa seal teeb, et ta sööma ei tule?”

„Vaatab televiisorit. Mingid mehed jooksevad seal.”

„See on kergejõustik,” ütles Sirli.

„Siis ma viin talle toidu teise tuppa,” otsustas ema.

„Muidu läheb külmaks.”

Ema hakkas taldrikuid kandikule laduma, Sirli ja Siim sõid oma kartulid lõpuni.

„Ma lähen nüüd õue,” ütles Sirli.

„Mina lähen oma tuppa,” ütles Siim.

„Kuidas kalale minemisega jäi?” küsis Sirli. „Kas rääkisid isale augu pähe?”

Siim oli tähtsa näoga.

„Laupäeval sõidame.”

„Te ei saa ühtegi kala,” arvas Sirli.

„Me saame palju kalu,” lubas Siim.

„Häh!”

„Sa oled loll, Sirli.” Siim ütles seda isegi pisut kaastundlikult. „Ja sa ei saa meeste asjadest aru.”

„Ärge vaielge,” keelas ema. „Ja ärge öelge teineteisele loll.”

Ta viis isale teise tuppa süüa ja küsis:

„Ah et laupäeval lähete kalale?”

Isa vaatas oma naisele kurva pilguga otsa ning emal oli temast väga kahju. Aga mis teha, kui on juba kord lapsele lubatud, eks siis tuleb ära käia.

„Pole midagi,” sosistas ema isale kõrva. „Mina käisin ka ükskord Sirliga karusselli peal, endal oli süda nii paha, pärast hoidsin postist kinni. Äkki saategi mõne kala?”

„Või krokodilli,” pomises isa ja vangutas pead.