Читать книгу Lained - Anna Haava - Страница 3

Üks on minul püham koda —

Minu wanemate maja! —

Waikne, lihtne Eesti talu. —

Süda tahab seisma jääda

Õnnes! — walus! — mälestades

Waikist, lihtsat Eesti talu!

Armastus sääl ehtis elu —

Oli waikne, püha luule —

Waikses, lihtsas Eesti talus.

Oh — nii wara lahkusite,

Kalmu alla kadusite,

Isakene! emakene!

Ei saan'd Teile tänu tuua,

Armastusel andid anda —

Isakene! emakene!

Lahkusite alla hauda,

Kadusite kalmu alla —

Aga armastus jäi siia!

See mu südames nii süttib,

Ilutseb nüüd minu hinges,

Kuni jätkub elupäiwi...