Читать книгу Lained - Anna Haava - Страница 5

Ei ole unenägu see,

Et Eestlas elu weel,

Ei waiki taaralaste laul

Weel Lääne kallastel.

Las’ nõrgad waimud walguda

Küll wõõra woodesse —

Kui surnud sõpru waiksesti

Neid taga leiname.

Kuid leinas ei me seisma jää,

Sest meie käes on töö!

Ehk peitku pilwed päikse teed,

Ei siisgi pole öö!

Küll truuks meil jääwad tugewad

Ja waimus wahwamad,

Kel südamed on soojemad

Ja silmad särawad!

Meil kõigil üks on ülem töö,

Üks kaunim siht meil ees,

Et kosuks, hiilgaks isamaa,

Kui pärli päikse käes;

Et lehwiks, helgiks emakeel

Kui eha helinad!

Ja kostaks taaralaste laul

Kui maru mürinad!

— Oh tõuskem — ennast ehtigem!

Uus päew on tulemas!..

Ja wägew kewadine torm

On kaugel mühamas...