Читать книгу Lained - Anna Haava - Страница 9

Sa ole suurem kui su saatus

Ja kõrgem kõigist ohtudest,

Su tiiwu, mis sind kõrgel kandwad,

Sa ära heida enesest.

Kui tuul ja tormid kohisewad,

Kui ainult oht sul osaks on,

Kui kadun'd nagu unenägu

Ja kaugel sinust hüüd ja õnn ;

Kui merest sügawam su walu,

Maailmast suurem oht ja õud,

Kui piiramas sind surmawarjud

Ja nõrkemas ju sinu jõud;

Meelt siisgi sina ära heida,

Ja põrmus ära rooma sa:

Weel tõsta silmi päikse poole!

Weel usu, looda, armasta!

Siis langeb kate sinu silmilt,

Sa ennast pilwe-piirtel näed —

Mis tähendab siis oht ja saatus?

Sa leiad jälle eluteed!

Sa ole suurem kui su saatus

Ja kõrgem kõigist ohtudest,

Su tiiwu, mis sind kõrgel kandwad,

Sa ära heida enesest!