Читать книгу Head rasvad tervise teenistusse - Anne Fleck - Страница 3

Kas oskate aimata, miks enamik inimesi ei saa nautida elu, olles maksimaalselt hea tervise juures? Mis küll? Saatuslik rasvapuudus! Lihtsalt ja selgelt öeldes: rasv.

RASV! Mida see teie jaoks tähendab? Võib-olla midagi taolist, nagu „rasv tekitab raskesti eemaldatavaid plekke.“ Rasv ujub ringikestena supil. Rasv lotendab üle püksivärvli. Mõne kunstisõbra ja kunstnik Joseph Beuysi austaja jaoks on rasvaplekid isegi kunstiline väljendus. Rasv ei ole aga kindlasti mürk, nagu selle kohta viimastel aastatel ekslikult laimujuttu on levitatud. Pigem on see teie organismi varjatud luksuslik ravivahend. Rasv on olnud seniajani teie tervise hästi peidetud aare.

Te saate oma tervise heaks palju ära teha: veidi rohkem liikuda, piisavalt magada, probleemidega rahulikumalt ümber käia, armastusväärsete, ausate inimeste lähedust otsida, eriti aga tuleb teil oma toitumine kriitiliselt üle vaadata ja rasva hea maine taastada. Sellel, mida me sööme, on tohutu mõju meie keha bioloogiale: soolestiku mikrofloorale, immuunsüsteemile, hormoonide ringlusele, ainevahetusele – kõik need selle ülimalt filigraanse pusle – meie keha – tükid reageerivad meie toitumisele. See, mida me sööme, satub meie rakkudesse, meie keha kõige väiksematesse üksustesse. Te võite oma rakud aegluubis hävitada või siis neid targa, rasvarikka toitumisega kaitsta ja hoida.

Lühike mõttemäng: kujutlege oma keha suure tervikuna, suurepäraselt formeeritud miljonitest rakkudest koosneva üksusena. Iga rakk kui väikseim üksus vajab rakumembraani ja rakuosiste jaoks elutähtsa ehitusmaterjalina rasva, täpselt nii nagu teie ja lõhnav basiilikutaim köögis või orav metsas vajate hingamiseks õhku. Iga elus rakuke teie kehas lausa karjub rasva järele. Kahjuks aga jääb see meeleheitlik karje paljudel kuulmata. Kui te rakku süstemaatiliselt „rasvatate“, avate ukse üleüldisele tervenemisele. Mida rohkem on terveid rakke, seda tervem on kogu organism.

Meil kõigil on võimalus on keha seisukorda parandada – hea rasva ravijõuga. Te kahtlete? Kas te ei ole siis rohkem väärt kui teie auto? Ma jälgin imestusega, kuidas palavalt armastatud „kärusse“ kallatakse silmagi pilgutamata vaid parimat mootoriõli, üks euro rohkem või vähem ei mängi mingit rolli. Iga jalgrattakett, iga mootorsaag vajab talitlemiseks õiget õli. Kui aga tegemist on oma mootori, kehaga, muututakse tihti ükskõikseks, hooletuks ning lastakse elul kulgeda – enda eest erilist hoolt kandmata. Paljud eelistavad maitsetuid, rasvavaeseid tooteid või niisutavad oma rakkusid muretult väheväärtuslike kahjulike rasvadega. Siis ei maksa imestada, kui mootor millalgi jukerdama hakkab ja keha ühelt „süütesüsteemi vealt“ teisele võbiseb. Pole ka mingi ime, kui üks nakkus teisele järgneb, kui teid varitsevad kroonilised, muret tekitavad haigused või ülakorrusel – keskendumisvõime, mälu ja tuju – ei ole kõik enam nii hästi kui varem. Rasvavaene toitumine kutsub esile mässu teie tervise komandosillal. Ükskõik millised pealkirjad teil silme ees virvendavad, ükskõik kui tihti teile on pähe taotud, et rasvavaene on tervislik – tänapäeva teadus tõendab, et rasv ei ole paha, vaid pääsemine. Rasva ravijõust võiksid kasu saada miljonid inimesed, kui nad seda vaid teaksid …

Tähtis on pöörata tähelepanu rasva kvaliteedile ja teistele „toiduainetele“, mis päevast päeva teie makku tee leiavad, sest targasti valitud heal rasval on täiusliku kütusena ainulaadne anne rakkusid uuendada ja nii tervet organismi ravida. Rasv pakub teile võimalust oma tervist tugevasti mõjutada, rohkem kui te endale ette suudate kujutada. Rasv ei tee mitte ainult saledaks ja targaks, õnnelikuks ja seksikaks, vaid kaitseb tõendatavalt ka südameinfarkti, ajurabanduse, diabeedi, dementsuse ja vähi eest. See pole veel kõik. Rasv ei oma üksnes võimet haigusi ära hoida ja neid leevendada, vaid ka ravida! Seepärast on see minu ravimeetodi põhimoodul.

Kui olete selle raamatu läbi lugenud, tekib teil ilmselt kohe soov huumorivabast rasvasilmade loendamisest loobuda. Sest see raamat ei ole üksnes armastusavaldus rasvale. „Head rasvad tervise teenistusse!“ annab teile ka usaldusväärse õpetuse, kuidas oma tervist samm-sammult paremaks muuta. Terviseta pole ka kõik muu midagi väärt! Aga käsi südamele: enamik meist käib oma tervisega küllalki kergemeelselt ümber. Kuni ei olda veel ninuli kukkunud ja oma ellu ebameeldivad haigusi „smugeldanud“, tuntakse enamasti, et ollakse haavamatu ja jätkatakse mõtlematult endist eluviisi. Kõik algab meie mõtlemisest ja asjadest, mida me „tõeks“ peame. Eksimine on inimlik. Ja elu on eluohtlik. Kindlasti. Rasva puudumine on aga eriti ohtlik. Ent kuidas on jõutud saatuslikule eksiarvamusele rasvast?

Tervislik rasv ei puudu meie elust ja teie taldrikult juhuslikult! „Eksperdid“ on toitumisjuhiseid luues aastakümneid sümpaatset toitainet saatanlikuks tembeldanud. Aastatepikkune ajupesu ja müüt „kahjulikust“ rasvast kannab juba ammu vilju, ka surmavaid. Miljonid inimesed järgivad aastakümneid lihtsameelselt neid pentsikuid, ekslikke soovitusi süüa rasvavaest toitu. Hukatuslike tagajärgedega tervisele ja plahvatuslikult kasvanud kuludega „tervishoiusüsteemile“. Tervislike rasvade väljajätmise tõttu toidusedelist ning seoses rafineeritud süsivesikute ja suhkru tohutu pealetungiga meie toidus on hakanud inimesed kogu maailmas tüsenema ja jäänud üha haigemaks. Suunised ei jõua tihti teaduse tasemele järele – seejuures on rasvad vahepeal juba ammu rehabiliteeritud. Seepärast muutuvad ka soovitused, mida toitumisnõustajad elanikkonna laiadele massidele igapäevaselt annavad, väga aeglaselt.

Nendel, kes rasvavaestest toodetest eriti hoolinud pole ja kes on orjalikele nõuannetele vilistanud, on tervise seisukohalt ehk rohkem õnne olnud. Sest rasva hukkamõistmine põhineb vaid üheainsa teadlase ühel ebamäärasel hüpoteesil – hüpoteesil, millel pole kindlat teaduslikku alust. Raamat „Head rasvad tervise teenistusse!“ jutustab teile ka sellest.

Ajast, mil ma juhuslikult rasvaga ravimise saladusele sattusin, on möödunud kaua aega. Rasv hakkas mind paeluma pärast Saksamaa taasühinemist, ajal, mil õppisin Leipzigis esimesi aastaid meditsiini. Ent kui te nüüd mõtlete, et ma loengutes midagi ennetusmeditsiinist, toitumisteadusest või rasvaga ravimisest teada tohtisin, siis eksite rängalt. Kahjuks! Õppimise ajal ei kuulnud ma toitumis- ja ennetusmeditsiinist tegelikult midagi. Meditsiiniõppes pühenduti kahjuks, nagu teeb ka kogu meie „tervishoiusüsteem“, eelkõige haigustele. Mulle tundub, et meie tervishoiusüsteemi iseloomustamiseks sobiks kõige paremini mõiste „haigussüsteem“. Õpingute käigus tuubitakse anatoomiat, biokeemiat, psühholoogiat ja loodusteadusi, seejärel õpitakse tundma inimese haigusi, nende põhitunnuseid ning seda, kuidas panna diagnoosi ja alustada klassikalist ravi, mis koosneb ravimite määramisest ja manustamisest ning operatiivsetest ravimeetoditest. Mida tähendab terviklik tervis, konkreetselt väljendudes, kuidas inimest maast madalast tervena hoida, sellest ei kuulnud ma loengutes kahjuks midagi.

Sel ajal pasundas peavool hoolega rasvavaesest, süsivesikuterikkast toidust kui õnnistusest. Ka mina toitusin tookord teisiti kui praegu, nimelt oluliselt rasvavaesemalt ning nuumasin end oletatavalt tervislike süsivesikutega. Ka teisiti, kui olin harjunud lapsepõlves. Tookord ei olnud rasv taunitav. Ka oma pikaajalisel viibimisel Prantsusmaal noorukina ja tudengina olin ma rasva tundma õppinud pigem sõbra, mitte vaenlasena. Kuid tasapisi muutusid müsli, maisi ja teiste teraviljade helbed, võileivad ja šokolaad üha enam mu igapäevasteks eelistatud klassikuteks. Hea rasv? Vale puha. See rasvavaene ja suhkrurikas toitumine on täielik vastand sellele, mida moodne toitumisteadus tänapäeval vähi ja krooniliste haiguste ennetamiseks ja ravimiseks soovitab. Ka mina olin paha aimamata peavoolu rasvavaesele, läbi mõtlematult sisse tallatud rajale sattunud. Igatahes hakkasin üsna ruttu taipama, et see tee ei vii sihile.

Ükskord ühel eriti külmal novembriõhtul kõmpisin ma pärast pikka ülikoolipäeva läbi Leipzigi kesklinna. Peen uduvihm tungis läbi mu õhukese mantli. Oli rohkem kui ebamugav ning mu jalad külmusid tasapisi jääkamakateks. Kuna mu väike tudengikorter ei olnud eriti külmakindel ning selles oli vaid mitte just väga usaldusväärne söega köetav ahi, külastasin ma sellistel jääkülmadel õhtutel mõnikord salajase „hobina“ soojendamiseks avalikke, korralikult köetud kohti. Sel õhtul sisenesin ma spontaanselt ühte nurga taga asuvasse väikesesse igivanasse kinno. Kavas oli mingi Hollywoodi film. See õhtu muutis mu mõtlemist tervisest ja rasvast täielikult. Filmi pealkiri oli „Lorenzo õli“, peaosades Susan Sarandon ja Nick Nolte. Tegemist oli tõestisündinud looga ning tänaseni ebapopulaarse ja alahinnatud temaatikaga, milleks on rasvaga ravimine. See on lugu väikesest Lorenzost, kes kannatas haruldase, ravimatu haiguse käes ning ootas surmale määratuna oma elu lõppu. Meditsiin oli loobunud poissi aitamast. Aga tema lootusetut seisundit oli tänu vanematele ja prohvetlike teadlaste südile võitlusele võimalik edukalt leevendada – tänaseni utoopilise teraapia abil, mille käigus kasutatakse spetsiaalset õlisegu. Lorenzo olukord muutus. Ta väljus koomataolisest kidumisest ja tema haigustunnused leevenesid tunduvalt. Pärast seda elas ta veel palju aastaid, kõikide statistikute kiuste!

See kinoõhtu novembris oli esimene, aga tähtis ajend, mis pani mind rasva kui ravivahendi kasutamise üle järele mõtlema. Ja järk-järgult võttis rasvaga ravimise idee minus tuld. Mulle hakkas koitma, et rasv oli ebaõiglaselt patuoinaks tembeldatud. Tekkis ka esimene kahtlus, et rahva halvas tervises on ka teisi süüdlasi – näiteks rafineeritud süsivesikud. Aga mul polnud õrna aimugi ja puudusid teaduslikud tõendusmaterjalid, kui tähtis rasv tegelikult meie kõigi tervisele on. Pärast seda esimest tugevat raputust tahtsin ma teada, kuidas on küll juhtunud, et rasv selliselt maha on tehtud. Võtsin vastu otsuse rasva avalikult ja eelarvamusteta analüüsida ning diferentseeritult vaatluse alla võtta. Motivatsiooniks on alati vaja ehtsat motiivi. Ja mul oli väga tugev motiiv: sõeluda välja tõde rasvast ja selle ravijõust. Ning minu pikaajalise uurimistöö tulemused kinnitasid mu tookordset oletust. Rasv ravib!

Selle raamatu aluseks on teaduse uusim tase. Te saate teada, mis on „hea rasv“ ja mis on „halb rasv“, sest ainult hea rasv ravib – halb rasv tapab. Te sukeldute segadust tekitavasse kolesterooliteemasse, mis meile juba aastakümneid rahu ei anna. Teist saavad gurud taimeõlide alal, mis on libe-raske teema. Samas aga väga tähtis, sest süütu ja kasulikuna näiva taimeõli pühapaiste ahvatleb teid üpris tihti ebatervislikke valikuid tegema. Et rasvadel on elumuutev mõju ning et nad võivad võidelda kõigi haigustega, lihtlabasest aknest kuni igemepõletikuni, südameinfarktist diabeedi, dementsuse ja vähini, sellest see raamat jutustabki. „Head rasvad tervise teenistusse!“ ei muuda pöördeliselt üksnes teie suhtumist rasvasse, vaid toetab teid, et teil õlivahetus argielus lihtsalt kulgeks. Sest alles siis võite omal nahal tunda, et rasv on palju tervislikum, kui te siiamaani mõtlesite. Seepärast olen ma täiesti veendunud, et iga inimene, kes soovib, et tal oleks hea tervis, peaks seda raamatut lugema ja selle kallal tööd tegema. Väljavaated on põnevad ja julgustavad.

Ma olen juba rohkem kui kakskümmend aastat aidanud selle ravimeetodi abil tuhandeid patsiente. Seejuures on esiplaanil üksikindiviidi terviklik, individuaalne vaatlus, milles põhitähelepanu on suunatud rasvarikkale, põletikuvastasele ja soolestikusõbralikule toitumisele. Oma vastuvõttudel, nõustamistel, seminaridel ja ettekannetes olen ma selle meetodiga juba arvutul hulgal inimesi aidata saanud. Ma ei unusta iialgi paljusid tänulikke patsiente, kes on minult isegi raskete krooniliste haiguste korral abi saanud. Nemad on need, kes julgustavad mind kirjutama ka seda mulle nii tähtsat raamatut, mis on minus palju aastaid küpsenud. Ümberlükkamatu tõsiasi, kuidas rasv on muutnud minu hoole alla usaldanud inimeste tervist, on minu jaoks tohutu motivatsiooniallikas, millega kaasneb sügav rahulolutunne. Enamik inimesi saavad imekspandava kogemuse osaliseks: kui tervislik rasv avaldab kehas oma esimest mõju, küsitakse endalt, miks sellest suurepärasest „kütusest“ küll nii pikka aega loobuti. „Olen õlitatud“ – selle lause kinkis mulle raskesti haige reumapatsient, kes hommikuse liigeste jäikuse ja liigesevalude tõttu vaevalt trepist alla sai, kuid juba mõne nädala pärast uljalt mööda astmeid üles kõndis, mida ta varem üldse võimalikuks ei pidanud. See on ainult üks arvututest, liigutavatest näidetest.

Sensatsiooniline edu, mida mul on õnnestunud saavutada ajast, mil ma järjekindlalt rasva ravijõusse panustan, on tekitanud minus sügava soovi sellealaseid teadmisi koguda, koondada ja teile edastada. Kui te selle raamatu nõuandeid südikalt järgite, tunnete end, olenevalt sellest, milline teie tervis parajasti on, veidi aja pärast oluliselt tervemana. Kui te selle raamatu praktikas kinnitust leidnud nõuandeid järgite, nihkub teie eesmärk – teie ja teie lähedaste püsivalt hea tervis – kättesaadavasse kaugusesse.

Ma loodan väga, et „Head rasvad tervise teenistusse!“ annab nii teie kui ka teile südamelähedaste inimeste silmis kaasaegsele toitumisele ja tervise mõistmisele täiesti uued mõõtmed. Ja veel midagi. Kallid lugejad, soovin kogu südamest, et sellest raamatust saaks võimas võti teie tervist puudutava tuleviku juurde. Ilmselt aimate nüüd, et see on võimalik.

Anne Fleck