Читать книгу Putukate planeet. Imelikest, kasulikest ja vaimustavatest mutukatest, kelleta me elada ei saa - Anne Sverdrup-Thygeson - Страница 7

Mis asi on õigupoolest putukas? Kui sa mõnes olendis kahtled, siis on hea mõte lugeda alustuseks üle tema jalad. Enamikul putukatel on nimelt kuus jalga, kõik kinnitunud keha keskosale.

Järgmine samm on kontrollida, kas mutukal on tiivad. Ka need kinnituvad keskosale. Enamikul putukatel on neli tiiba: kaks esitiiba ja kaks tagatiiba.

Kaudselt oled nüüd teada saanud putukate ühe olulise tunnuse, nimelt et nende keha koosneb kolmest osast. Lülijalgsete hõimkonna ühe esindajana koosnevad putukad mitmest segmendist ehk lülist. Putukatel on need kokku kasvanud kolmeks küllaltki silmatorkavaks ja selgesti eristuvaks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks.

Vanad lülid on ikka veel näha kui vaod või täkked paljude putukate kehapinnal, nagu oleks keegi neid terava asjaga nüsinud, ja see ongi andnud hõimkonnale nime: sõna „insekt” tuleneb tegusõnast insecare, mis tähendab sisse lõikama.

Eesmine kehaosa, pea, on umbes nagu meiegi pea – seal paiknevad suu ja tähtsamad meeleorganid: silmad ja tundlad. Putukatel ei ole kunagi rohkem kui kaks tundlat, aga silmade arv ja tüüp võib kõikuda. Ja muuseas: putukate silmad ei pruugi sugugi asuda ainult peas. Ühel pääsusaba liigil on silmad peenisel! Isane kasutab neid paaritumisel õige asendi leidmiseks. Ka emasel on silmad taguotsal ja ta kasutab neid, et järele vaadata, kas munad on munetud õigesse kohta.

Kui pea on putukate peamine meelekeskus, siis keskmine kehaosa – rindmik – on transpordikeskus. Põhiosa sellest täidavad suured lihased, mida läheb vaja tiibade ja jalgade kiireks liigutamiseks. Tasub meeles pidada, et erinevalt kõigist teistest loomadest, kes lendavad või hõljuvad – linnud, nahkhiired, lendoravad, lendkalad –, ei ole putukatiivad moondunud käed või jalad. Need on omaette liikumisaparaat, mis lisandub jalgadele.

Tagakeha, mis on enamasti suurim kehaosa, hoolitseb sigimise eest ja seal asub ka lõviosa putuka soolestikust. Kõige tagumisest otsast väljuvad soolestikku kogunenud jäätmed. Nagu enamasti ikka. Roosi-pahkvaablase tibatillukesed vastsed, kes elavad oma vastseelu pahas, mille taim nende ümber ehitab, on hästi kasvatatud. Oma pesa ei tohi ju rüvetada ja kuna nad on suletud ühetoalisse ilma kempsuta korterisse, siis tuleb häda kinni hoida. Alles siis, kui vastsestaadium on möödas, ühendatakse omavahel sool ja pärak.