Читать книгу Putukate planeet. Imelikest, kasulikest ja vaimustavatest mutukatest, kelleta me elada ei saa - Anne Sverdrup-Thygeson - Страница 9

Putukaid esineb kaht tüüpi: ühed, kes muudavad end nahka vahetades järk-järgult, ja teised, kelle muutus lapsest täiskasvanuks toimub järsku. Seda muutust nimetatakse metamorfoosiks ehk moondeks.

Esimese rühma esindajad – kiilid, rohutirtsud, prussakad ja lutikad – muudavad kasvades oma välimust järk-järgult. Umbes nagu meie, inimesed, ainult meie ei pea kasvamiseks vahetama välja kogu nahka. Nende putukate lapsepõlve nimetatakse nümfieaks. Nümf kasvab, vahetab mõne korra välisskeletti (kui mitu korda, sõltub liigist, aga enamasti kolm kuni kaheksa korda) ja hakkab üha enam sarnanema oma valmikuversiooniga. Kuni ajab viimast korda nahka, ronib oma üpris äratrööbatud vastsenahast välja ja – voilà – ongi saanud täiskasvanuks, kellel on heas korras tiivad ja suguorgan!

Teist tüüpi putukad teevad läbi täismoonde – nende muundumine lapsest täiskasvanuks on pealtnäha lausa maagiline. Meie oma inimmaailmas peame pöörduma muinasjuttude ja ulme poole, et leida näiteid säärasest moondumisest: konn, kes muutub printsiks, kui teda suudelda, või Minerva McGonagall, kes suudab end kassiks muuta. Putukatel ei käivita moondumist ei suudlemine ega võlusõnad. Moonet juhivad hormoonid ja see kujutab endast üleminekut lapseeast täiskasvanuks. Kõigepealt koorub munast vastne, kes ei ole üldse selle putuka moodi, kelleks ta lõpuks muutub. Tihtipeale näeb vastne välja nagu pikergune kahvatukollane kott, ühes otsas suu ja teises pärak (kuigi on olemas ka väärikaid erandeid, nagu terve hulk liblikavastseid). Vastne teeb läbi mitu nahavahetust ja läheb iga korraga suuremaks, aga näeb muidu enam-vähem samasugune välja.

Maagia toimub nukujärgus – puhkejärgus, mil putukas teeb läbi imepärase muundumise anonüümsest „kottloomast” uskumatult keerukaks ja peenelt konstrueeritud täiskasvanud isendiks. Nukukookonis ehitatakse putukas tervenisti ümber nagu legokujuke, kel võetakse kõik klotsid üksteise küljest lahti ja pannakse seejärel uuesti kokku, aga hoopis teisel moel. Lõpuks nukukest lõheneb ja välja astub „imeilus kirju liblikas” – kui kasutada väljendit minu lemmiklasteraamatust „Röövikul on kõht tühi”.

Täielik muundumine on geniaalne väljamõeldis ja kahtlemata kõige paremini toimiv variant. Enamik putukaliike Maal, 85 protsenti, teeb läbi säärase täismoonde. Nende liikide hulka kuuluvad kõige suuremad putukarühmad, nagu mardikad, herilased, liblikad, kärbsed ja sääsed.

Asja geniaalsus seisneb selles, et sa saad lapsena ja täiskasvanuna kasutada kaht täiesti erinevat toidulauda ja elukohta ning panustada igal eluetapil ihust ja hingest oma põhiülesandesse. Maismaavastsed võivad olla söömismasinad, kelle tähelepanu keskmes on energia ahnitsemine. Nukujärgus sulatatakse kogu kokkuahmitud energia ümber ja kulutatakse uue organismi, lendava olendi peale, kelle eesmärk on sigimine.

Juba vanas Egiptuses teati, et vastsete ja valmikute vahel on seos, aga ei saadud aru, milline. Ühed arvasid, et röövik on äraeksinud loode, kes võtab lõpuks aru pähe ja poeb munasse tagasi – võtab nuku kuju –, et siis lõpuks ilmale tulla. Teised väitsid, et tegemist on täiesti erinevate isenditega ja esimene sureb, et tõusta üles uues rüüs.

Alles 17. sajandil võis hollandlane Jan Swammerdam oma mikroskoobiga näidata, et röövik ja valmik on kogu aeg üks ja sama isend. Nimelt oli mikroskoobi all näha, et kui röövik või nukk ettevaatlikult lahti lõigata, võib pealispinna alt leida valmikute selgeid ja ilmseid tunnuseid. Swammerdamile meeldis publikule näidata oma skalpelli ja mikroskoobi käsitsemise oskust ja tal oli kombeks demonstreerida, kuidas ta tõmbab suurel siidikedriku röövikul naha maha ja tunneb selle all ära tiivaalgmed, mis on tiibadele iseloomuliku soonestikuga.

Ometi jõudis see teadmine massidesse alles palju-palju hiljem. Charles Darwin räägib oma päevikus ühest saksa teadlasest, keda Tšiilis veel 1830. aastatel ketserluses süüdistati, sest ta muutis röövikuid liblikateks. Ikka veel vaidlevad erialainimesed selle üle, kuidas moone alguse sai. Õnneks leidub maailmas ikka veel saladusi.