Читать книгу Maailma ajaloo 50 levinumat müüti ja valet - Bernd Ingmar Gutberlet - Страница 4

Alustame üldteada tõsiasjaga: inimkonna ajalugu on pikk ja kõike ei ole võimalik teada. Muidugi! Sellest hoolimata elame me aga koos ajalooga ja meil on teatav ettekujutus sellest, kuidas elu minevikus välja nägi – olgu see siis meie kodulinnas või tuhandete aastate eest kauges Babülonis. Ajalugu ei saa ignoreerida, kuna ta mängib ka tänapäevaelus olulist rolli. Kes tahaks vastu vaielda väitele, et tänapäeva Saksa poliitika on seotud Saksa kuulsusetu minevikuga? Või väitele, et antiikaeg oma sõdade ja kultuurilise õitsenguga Euroopat veel tänapäevalgi mõjutab? Ning et Euroopa Liidu poliitika kannab oma liikmesriikide erinevate ajalooliste kogemuste pitserit? Või et Jeesus Kristuse või Muhamedi taolised mehed on ka tänapäeval olulisteks eeskujudeks ning seda mitte ainult usulises mõttes?

Meie teadmised ajaloost on aga tihti ekslikud. Seda mitmel põhjusel – kas on ajalootunnis liialt vähe tähele pandud või on unustatud, mida õpetaja rääkis. Võidakse olla ka eelarvamuste küüsis, kuna ajaloolised protsessid ei sobi kokku meie endi mineviku või poliitiliste arusaamadega. Samuti võidakse võtta tõe pähe ajalooliste romaanide, populaarteaduslike käsitluste või ajalooliste teledokumentaalide kaudu vahendatut.

Meie meediaühiskonnas on televiisorist saanud õpetav instants, millel on vähemalt samaväärne staatus kui õpetajatel. Mõlemad eksivad aga paljudes käsitlustes – kas sellepärast, et nad ei tea kõike, või sellepärast, et nad eelistavad „paremat lugu” köitmaks õpilaste tähelepanu või saavutamaks suuremaid vaatajanumbreid. Ja lõpuks veel kino: kui aus olla, jääb ajaloolisest filmist sügavam mulje kui Tacituse tekstist ja naine Pühal Toolil ei unune nii kergelt kui igav konsiilium. Ka mõrv või hämar vandenõu on kinotoolis huvitavamad kui pikk vindumine või traagiline juhus.

Valed ajaloopildid tulenevad tihti aga ka tahtlikult võltsitud käsitlustest. Teatud õigusi on tõestatud võltsitud dokumentidega ja mehi (ning eelkõige naisi) ajaloost on kujutatud laimavatel eesmärkidel sihilikult teistsugustena kui nad tegelikult olid. Sellise kitsendatud perspektiivi puhul on vältimatu, et ajaloolisele protsessile antav hinnang ei ühti ajaloolise tõega. Ajaloo võltsimist esineb ikka ja jälle, eriti siis, kui ajaloolased end poliitilistel eesmärkidel ära kasutada lasevad või kui poliitikud ignoreerivad ajalooteaduse tulemusi.

Olgu põhjuseks sensatsioonihimu, poliitiline arvestus või laim, ajaloolised valed püsivad elujõulistena isegi siis, kui nad on juba ümber lükatud. Käesolev raamat on järg edukale teosele „Saksa ajaloo 50 levinumat eksitust” ning esitleb tähtsamaid ja erksamaid, õelamaid ja jahmatamapanevamaid eksitusi maailma ajaloost – ürgajast kuni tänapäevani.

Raamatu teavituslaad ja ülesehitus ei ole aga kuivalt asjalik, vaid vahendab rohkelt teadmisi ajaloolistest seostest. Teada, kes, kus ja millal luiskas, ei ole nii huvitav kui mõista, kuidas selleni jõuti – ja kui olulised võivad olla eksimine ja valetamine maailma ajaloos. Iga lugeja võib siis ise järele uurida, missugune nägemus ajaloost ja tänapäevast on viinud selle või teise vea tekkimiseni, mida me seni tõeks pidanud oleme.

See raamat ei oleks olnud mõeldav ilma väsimatute ajaloolaste rikkaliku ja mitmekülgse tööta, mille tulemused tihti aga vaid akadeemilise maailma raamidesse jäävad.