Читать книгу Maailma ajaloo 50 levinumat müüti ja valet - Bernd Ingmar Gutberlet - Страница 7

Marathoni linn jääb Kreeka antiiksest pealinnast Ateenast kirdesse. Seal võitles Ateena vabariik 490 eKr Miltiadese juhtimisel pärslaste vastu, kes püüdsid 5. sajandil korduvalt Kreeka linnriike alistada. Ateenlaste 10 000 sõdurit toetas tuhatkond plataialast. Spartalastest liitlased jõudsid liiga hilja kohale, kuna parajasti oli täiskuu, mille ajal nad ei tohtinud võidelda. Kreeklased võitsid hoolimata pärslaste arvulisest enamusest. See tugevdas nende enesekindlust ja tahet võimsatele pärslastele vastu astuda. Alates Kreeka taasloomisest aastal 1830 kuulusid võidud pärslaste üle selle Vahemere-äärse riigi rahvusmüütide hulka. Tänaseni on Marathonis kalmuküngas 192 langenud Kreeka sõdurile. Marathonis asub aga ka mälestusmärk kuulsale maratonijooksule, mille juures maratonijooksjad 2004. aasta olümpiamängudel oma võistlust alustasid.

Kui ateenlaste võit kindel oli, olevat Pheidippidese-nimeline heerold (ühe teise allika kohaselt Thersippos) täies sõjarüüs, oda ja sandaalidega, jooksnud umbes 42 kilomeetrit Ateenani, et kuulutada kaasmaalastele rõõmsat uudist. Seal olevat ta kroonik Plutarchose sõnul hüüdnud: „Rõõmustage, ateenlased, me võitsime!” ja kohe pärast seda kurnatusest surnult kokku varisenud.

Sellel legendil baseerub tänapäeva olümpiadistsipliin maraton, mis on olümpiamängude osaks alates uusaja esimestest mängudest aastal 1896. See on 40-kilomeetrine pikamaajooks, distantsi pikkus vastab seejuures Marathoni ja Ateena kesklinnade vahemaale. Tänapäevane jooksu pikkus 42,195 km pandi paika alles 1924. Alates sellest ajast jooksevad kergejõustiklased distantsi, mis sai alguse 1908. aasta mängudest Londonis ja mille pikkus vastab Windsori lossi ja White City staadioni vahemaale. Esimese maratonijooksu 1896. aasta olümpiamängudel võitis umbes kolme tunniga kreeka lambakarjus Spyridon Louis. Tema võit oli suur üllatus, 25 võistleja hulgas peeti tema võidulootusi peaaegu olematuiks. Pärast võitu sai temast üleöö rahvuskangelane. Ei hoolitud sellestki, et mees oli Ameerika Ühendriikide meeskonnas üles astunud, kuna teda enne olümpiamänge Kreekas tõsiselt ei võetud. Spyridon Louis on tänaseni Kreeka rahvuskangelane ja 2004. aastal sai tema nime Ateena uus olümpiastaadion.

See lambakarjus polnud aga mitte ainult esimene olümpiamaratoni võitja vaid üleüldse esimese maratoni võitja, sest legendil jooksjast ei ole arvatavasti ajaloolist alust, selles on asjatundjad üsna veendunud. Lugu tundub ebatõenäoline eelkõige kahel põhjusel. Esiteks ei maini peamine lahingut kirjeldav allikas, kuulus kroonik Herodotos, heeroldit mitte sõnagagi. See on äärmiselt kahtlane, kuna ta oma tekstis kreeklaste võitu arvulises ülekaalus olnud pärslaste vastu igal võimalikul viisil toonitab. Kindlasti poleks ta mainimata jätnud vaprat sõdalast, kes oma elu ohverdab, et uudist võidust Ateenasse toimetada. Alles hilisemad autorid põimivad oma lahingukirjeldustesse ka loo maratonijooksjast. Teine põhjus on banaalne, kuid sellegipoolest mitte vähem veenev. Polnud nimelt mingit vajadust heeroldit jalgsi Ateenasse saata. Selleks ajaks olid kreeklased juba ammugi välja arendanud signaalsüsteemi teadete edastamiseks. Seega oli neil võimalik oma kaaskodanikele palju kiiremini ja ilma veel ühe sõjamehe hukkumiseta võiduteade saata.