Читать книгу Vaim Emanueli teadaanded - Bernhard Forsboom - Страница 1
SAATEKS
ОглавлениеTeie ees on haruldane raamat, mis paljude huviliste arvates kuulub spiritualistliku kirjanduse tippteoste hulka. Emanueli sõnumi vaimne haardeulatus ületas oma ilmumisajal 19. sajandi lõpul ilmselt paljude tolle aja inimeste arusaamisvõimet, mistõttu tema trükiarv ja levik jäid suhteliselt tagasihoidlikuks.
Üks eksemplar selle teose hilisemast kordustrükist sattus kahe maailmasõja vahel Eestisse. “Vaim Emanueli teadaannete” peamise uurija ja siinmail tutvustaja Eduard Nurja sõnul oli enne 2. maailmasõda Eestis peale tema veel vaid kaks inimest, kes raamatut kõrgelt hindasid. Kui enne taasiseseisvumist koondus Eestis spiritualistlik liikumine E. Nurja ümber, oli see raamat piibli ja “Vaimude raamatu” kõrval üheks põhiteoseks, millega kõiki teisi vaimseid allikaid kõrvutati. Seetõttu on “Vaim Emanueli teadaanded” Eestis paljude inimeste maailmavaadet oluliselt mõjutanud ja nendest õpetustest inspireerituna on mitmeid vaimseid rühmitusi tekkinud. Tänapäeval näib selle haruldase raamatu lugejaid jätkuvalt juurde tulevat ja nii saamegi teha teosest parandatud kujul juba esimese kordustrüki.
Mille poolest on see raamat nii eriline? Eelkõige tänu Emanueli põhjalikele, sügavalt loogilistele selgitustele, mis puudutavad puhtvaimseid valdkondi, millest inimfilosoofide arusaamine on olnud seni üsna kasin.
Vana-Kreeka mütoloogias selgitati maailma loomist kui korra loomist kaosesse. Emanuel läheb kaugemale, selgitades kaose tekkimist vaimude langusega algselt eksisteerinud vaimuilmas. Mõte inimkonnast kui langenud vaimudest, kes maapeal end taas vaimsustavad, võib esialgu tunduda arusaamatuna ja isegi emotsionaalselt rõhuvana. Kuid varem või hiljem hakkab inimene igatsema igaveste väärtuste järele, mida füüsiline surm meilt võtta ei saa. See loob paremaid eeldusi metafüüsiliste tõdede omandamiseks ja meie tõelise olemuse ning sihi tunnetamiseks. Tulevikusaavutustele suunatud inimese jaoks ei oma minevik olulist tähtsust. Vaid olevikuhetkes “nüüd ja praegu” saab luua oma saatust.
Raamatut lugedes on meeldiv tõdeda, et Emanueli küsitlenud inimesed orienteerusid hästi ülemöödunud sajandivahetuse teadus- ja usuelus. Nad oskasid esitada häid küsimusi. See oli aeg, mil Darwini evolutsiooniteooria ning saavutused arheoloogias ja astronoomias õõnestasid läänemaailmas sajandeid kestnud traditsioonilist piiblile toetuvat maailmavaadet. Samal ajal algas Euroopas ja Ameerika Ühendriikides laialdasem idamaiste usundite, eriti budismi tundmaõppimine ja praktiseerimine. Selles teaduse ja religiooni näilises konfliktis ja kahe maailmausundi mõjusfääride kokkupõrkes oskasid vaimsemad inimesed näha võimalusi vastuolude lahendamiseks neist midagi uut sünteesides. Sellist mõttemaailma väljendab ka Emanueli õpetus.
Tänapäeval on mitmed Emanueli ideed järjest rohkem kinnitust leidmas. Üha enam võib märgata vastuolude vähenemist teaduse ja religiooni vahel, mis ennustab uue, vaimsema ajastu tulekut. Emanueli ettekuulutuse kohaselt ongi meediumlus tänapäeval “moeasjaks” saanud, eriti USAs.
Muidugi võib mõni Emanueli selgitus esile kutsuda ka vastuväiteid. Sel puhul on kohane meenutada Emanueli hoiatust: “Armsad inimesed, olge ettevaatlikud lõppjärelduste tegemisel selle kohta, mis ma teile ütlesin”.
Oma filosoofilise väljenduslaadi ja pikkade lausete tõttu ei olnud “Vaim Emanueli teadaannete” tõlkimine eesti keelde sugugi kerge. Suureks abiks oli siin 1950ndate aastate lõpul valminud apteeker Anna Saava tõlkekäsikiri. Hiljem redigeeris seda saksapärast ja raskestiloetavat nn apteekri tõlget mõnevõrra Urmas Lipand. Ka kunagine TPI elektrotehnika dotsent Lembit Rannu tõlkis Emanueli raamatu eesti keelde. See toimetamata käsikiri oli tunduvalt arusaadavamas keeles ja grammatiliselt korrektsem, kuid mõnede lugejate arvates tundevaesem. Käesolevas väljaandes püüdsime ühendada A. Saava tõlke tunnetuslikkust ajakohasema sõnastuslaadiga.
Kuna originaalväljaandes puudusid piibli tsitaatide kohaviited, oleme need lisanud, kasutades Rahvusvahelise Piibliseltsi Eesti Piibli 1988. a väljaannet. Selles töös aitas meid Jüri Henno.
Loodame, et see raamat kujuneb ka edaspidi suureks abiks paljudele tõeotsijatele.
Peep Sõber
Nõmmel novembris 2002