Читать книгу Vaim Emanueli teadaanded - Bernhard Forsboom - Страница 4
I OSA
Spirituaalne liikumine
1. SPIRITUAALSE LIIKUMISE OTSTARVE JA SIHT
ОглавлениеKÜSIMUS: Milline otstarve ja siht on spirituaalsel liikumisel? Vaimsed liikumised esinevad inimkonna ajaloos reeglipäraselt ja alati just kõlbluse ja eetika langusaegadel. Nii ilmus Kristus oma õpetusega, kui saduserid ja variserid oma aja suunda valitsesid. Vastukaaluks tänapäeval ülekaalus olevale materialismile kerkis neljakümne aasta eest uuesti esile spiritualism. See peab Kristuse õpetusele – mis on inimlikest lisandeist ja prahist puhastatud ning mille esialgne vaimne väärtus on taastatud – toetudes inimkonna tagasi vaimsusele juhtima ja seda õpetust niipalju levitama, kuivõrd inimkonna senine areng seda võimaldab.
Kas sa oled selle selgitusega nõus?
EMANUEL: Kõigis asjus on olemas üks vastastikmõju. See, mis elab, st on juba kõrgema elu saavutanud ning üle vaimuelu läve astunud, mõjub vastastikku tasakaalus ja on vastastikuseks abiks. Nii on ka kehastumata vaimuilm kooskõlas kehastunud vaimuilma ehk inim konnaga. Vaimude ühtsuse seadus on igavene ja jämemateeria esilekerkimine ei lõpetanud seda, vaid tekitas rea uusi tingimusi, et sellele seadusele uusi nähtevorme luua. Üks selline vaimse seaduse nähtevorm on spiritualism. Kaduv mateeria – miski, mis pole veel kõrgemat elu saavutanud – ei saa sellele iialgi ületamatuks takistuseks olla. Nagu kaks erinevat leeki ühinevad üles tõustes, nii ühinevad ka kehastumata ja kehastunud vaimuilm. Nende olemuse ja sihi ühtsus ehitab silla üle algse lahusoleku ning igavese seaduse tulemusena saab neist ühine leek.
Spirituaalne liikumine on seega vaimse seaduse tulemus ja töötab (tõelise elu vastastikmõjus) nii kehastumata kui ka kehastunud vaimuilma hüvanguks. Seetõttu näitab ta kahetsusväärse, edasijõudmist takistava ajutise materialismi ekslikkust ja selgitab ning laiendab kõrgemate vaimude õpetuste kaudu Kristuse õpetust sedavõrd sügavuti, kui selle maailma areng võimaldab. Ent ka vaimuilm muutub seda ülesannet täites seaduspäraselt aina täiuslikumaks, tema tunnetamis- ja tegevusjõud kasvab ning ta on üha võimelisem edastama ühele arenenud inimkonnale kõrgemat õpetust.