Читать книгу Vaim Emanueli teadaanded - Bernhard Forsboom - Страница 10

KÜSIMUS: Ühes vaimses ringis selgitati, et meediumlus pärineb inimese organismist ja selle põhjustab lõdvendatud elujõud. See seletus on piisav ainult füüsiliste nähtuste jaoks. Arvatakse, et meediumlus teiste vaimudega toimib seesmise väljakiirgamise näol ja neid kiirgusi saab jaotada nagu magnetilisi – positiivseteks ja negatiivseteks vooludeks.

Vaimse lävimise kohta vaimu ning kirja- või kõnemeediumi vahel oletame, et viimase suhteline eraldumine oma kehast võimaldab tema vaimu kontsentratsiooni ja tõusu sellele tasemele, et vaimuilm võib teda mõjutada. Need muljed tuleb üle kanda meediumi transtsendentselt isikult tema peaajju, seega inimmeele teadvusse, ja moodustunud mõtted väljendada kirjas või sõnas. Sellel pikal teel kohtuvad täiesti selged algmuljed nii mõnegi takistusega, mida on kõige kergem kõrvaldada meediumi võimaliku passiivsusega.

Meie palume sind, et sa meile meediumluse aluse, olemuse ja ka tulemuse kohta võimalikult põhjalikku õpetust annaksid, et sinu teadaannete sissejuhatavale peatükile spirituaalse liikumise kohta ka sinu teateid selle liikumise käsutuses olevate vahendite kohta juurde lisada saaks.

EMANUEL: Meediumlus on üks omadus, mis nii organismis kui ka inimese transtsendentsuses juurdub. Kõigis inimestes on seda omadust rohkem või vähem, sest ükski inimene ei ole täiesti vaba teda ümbritseva vaimuilma mõjust. Selle mõju arenenud selget vormi nimetate teie meediumluseks. Inimene – kes oli vaim, on kehastunud vaim ja lühikese aja pärast saab jälle kehastumata vaimuks – ei ole ju vaimuelu maha jätnud, vaid seisab selle keskel ja tunneb – kuigi sageli endale teadvustamata – , mida vaimuvennad talle tahavad üle kanda. Asja käik on järgmine: iga inimene on ümbritsetud kiirgusest, mis on osa tema olemusest. See kiirgus on juhtmeks, mis teeb võimalikuks vaimuvenna seose ja väljenduse inimesega ja inimese kaudu. Füüsiliste nähtuste juures on see kiirgus materjaliks, mida vaim vajab oma tööks, et luua kaalutust ainest materiaalselt nähtavat ja kombatavat.

Inimese kiirgus, see ainelis-vaimne ollus, on vahendiks, mida vaim vajab, et eetris leiduvaid põhiaineid seosesse viia. Sellest tulenevad nähtavad ja kombatavad vormid ning vallanduvad jõud, mis asju tõstavad ja liikuma panevad, vaimuefekte esile kutsuvad jne. Inimese kiirguses on tema elujõud, seetõttu tunneb ta pärast vaimse vahenduse toimumist suuremat või väiksemat väsimust. Ometi on kiirguse jõu äraandmine ainult laen, mida inimene annab ja mille vaimud talle protsentidega tagasi maksavad, asendades võetu oma puhtama kiirgusega. Inimese une ajal on kiirguste tagastamine, segamine ja võetud jõuaatomite asendamine kõige kergem, seepärast ei tohi meediumide und nii istungi ajal ega ka pärast seda segada. Tänu harjutamisele saavutavad sellised meediumid üha paremaid tagajärgi, juhtivad vaimud immutavad meediumi kiirgust oma kiirgusega; vajalik seos meediumi, vaimude ja eetri põhiainete kiirgustega toimub kiiremini ja täiuslikumalt; lahtipäästetud jõud suurenevad ja nähtevormid võidavad seeläbi selguses ja sisus.

Materialisatsiooni meediumid on palju haruldasemad kui kõne- ja kirjameediumid, kes oma vaimuvendade keelest selgelt aru saavad. Kui füüsilised katsed tõestavad vaimude edasielamist, on see ainult üks väike murdosa teile vajalikust õpetusest. Füüsilised katsed, mida inimene näeb ja teostab ning mille tulemused veenavad teda senitundmatute seaduste mõjust, viivad teda esialgu uue seadusemaailma lävele. Sellest peab ta õpetuste tõsise läbitöötamisega – mis intelligentsest või vaimsest lävimisest vaimu ja inimese vahel tekivad – ühe võimalikult selge pildi moodustama. Inimest ümbritsev vaimuilm suunab teda rohkem või vähem nende mõjust teadlikuks saama ja sellele mõjule ajutiselt omaenese vaimu võimaliku passiivsusega täielikult anduma. Taoliste aistingute selge edastamine kirja või kõne abil – see ongi kõne- või kirjameediumi vaimne vahendus. Mõjutav vaim kasutab sel puhul jälle inimese kiirgust juhtmena oma ühendusel kehastunud vaimuga, kes mõistab vaimuvenna keelt ja viib seda peaaju mateeria kaasabil meediumi teadvusse, kes selle siis kas kirja või kõne abil maisele vennale edastab. Nii teostub see intuitiivse kirja- või kõnemeediumi puhul, kui mõju toimib vaimult vaimule.

Mehhaanilisel meediumil, kes enese teadmata kas magades või ärkvel olles teda mõjutava vaimu mõtteid edasi annab, teostub see natuke teisiti. Kehastumata vaim tõrjub meediumi vaimu välja, kusjuures kehastunud vaimu kontsentratsiooni ja seega materiaalse vahendaja – peaaju – vabaks andmine on vabatahtlik. Kehastumata vaim paneb inimese käe või keeleorganid peaaju kaudu telegraafina liikvele ja väljendab sel moel oma mõtteid ja tundeid. Paljud inimesed – ja sa ise, minu armas, kuulud nende hulka – arvavad, et mehhaanilised meediumid võivad vaimude mõtteid puhtamalt – s.o. ilma enese mõtetega segamata – väljendada. Kui aga intuitiivne vaim oma tahtejõuga ennast passiivsena hoiab ja seisab ühel arenguastmel, mis lubab tal meie keelt mõista, s.t. mille tõttu ei tundu talle meie mõtted ja meie teadmised (mis on ju alati meie saavutatud astme tulemus) võõrana, siis saab meediumi vaim instrumendi ehk peaaju abil neidsamu toone esile tuua, nagu mängiksime seda meie otseselt. Loomulikult ei ole võimatu, et inimese vaim antule siin ja seal midagi juurde segab – see võimalus ei ole ka mehhaaniliste meediumide juures välistatud. Meediumi vaim – kes on oma tööriistad kehastumata vaimu käsutusse jätnud – läbistab sageli välgutaoliselt inimese peaaju, mis kiirgavate sidemete kaudu on seotud palju tihedamini inimese vaimuga kui kehastumata vaimuga. Kõige paremini võimaldab täielikku vastuvõetud mõtete edasiandmist meediumi kaudu tema sarnasus teateandja vaimuga ehk tema puhas tahe, mis peab võimalikult kõrgel olema, välistades teadlikult igasugust uudishimu. Kui meedium lävib kõrge vaimuga, siis võimaldab see vaimne vahendus sel määral kõrgemat ja tähtsamat saavutada, kuivõrd meedium oma puhtas püüdluses kogu energiaga oma vaimsustumise kallal töötab. Katsumused ja raskused maises elus ei saa tema vaimset vahendust tuhmistada ka siis, kui ta ei suuda neile katsumustele nii vastu pidada, nagu seda vastavalt oma arenguastmele teha võiks, jäädes alati Jumala jõust ja Jumala armastusest teadlikuks. Paljud inimesed heidavad meediumidele ette, et nad lasevad võõral vaimul ajutiselt oma keha üle valitseda ja võivad neist isegi põlastavalt rääkida. Need inimesed teavad vähe vaimude ühtsusest ja materiaalse maailma vajadustest, mis nõuavad, et tegelikult asetleidev vaimuilma mõju inimesele teatavaks ja selgeks saaks. Inimest ei orjasta mitte meediumluse väljaarendamine, vaid mittevõitlemine oma vigade ja nõrkustega, mis on tugevaks sidelüliks alamate vaimude ja nõrkade inimeste vahel. Üks kõrge või ka ainult hea vaim ei püüa iialgi inimeste vabadust isegi möödaminnes piirata, vaid proovib alati oma õpetuse kaudu inimesele tema tõelist vabadust selgemaks teha. Vaimude ühtsus nõuab, et vend aitaks venda. Vaimusarnasus seob vaime rohkem, kui inimriietus neid lahutada võib. Kui nüüd inimesed seetõttu tunduvalt madalamate vaimude mõju all seisavad, ei tohi seepärast kõrvaldada kõrgemate vaimude mõju siin maailmas, mis end seaduspäraselt kõrgemale astmele arendab. Kas kehastunud vaimu vabadus kannatab selle all, kui ta oma vaimse silma kõrgema sfääri poole suunab ja kõrgemate vaimuvendade mõtteid assimileerib, et neid maistele vendadele sõnas ja kirjas edasi anda? Ta kasvab vastavalt oma armastusele ja tunnetusele; niisiis laiendab iga õpetus, mis armastusjõu kasvamist edendab ja tunnetuse piire laiendab, ühtlasi ka vaimu vabadust.